Welcome to the Hunger Games!
 
HomeFAQSearchMemberlistUsergroupsRegisterLog in
Log in
Username:
Password:
Log in automatically: 
:: I forgot my password
Latest topics
» No arva ära
by Scipio Telarius Thu Jan 22, 2015 7:53 pm

» 62sed Näljamängud!
by Lacey Grune Thu Jan 15, 2015 5:01 pm

» Midagi veel huvitavamat
by Ziv Benesch Sun Dec 21, 2014 5:08 pm

» Secrets in plain sight
by Scipio Telarius Sun Dec 21, 2014 4:37 pm

» The Ovid Greenlav Show
by Saatja Sun Dec 21, 2014 4:22 pm

» Midagi huvitavat
by Scipio Telarius Wed Dec 17, 2014 12:34 am

» 62ste Näljamängude Küllusesarv
by Mängujuht Mon Dec 15, 2014 9:50 pm

» Don't let me down now
by Amber Llewellyn Mon Dec 15, 2014 9:18 pm

» Hindamine
by Mängujuht Sat Dec 13, 2014 2:57 pm

» Räägime asjast
by Ziv Benesch Sat Dec 13, 2014 3:12 am

» Next train home
by Akiva Valenti Sat Dec 13, 2014 12:15 am

» Tibulinnu nokib teil kõigil silmad peast välja
by Jago Valenti Fri Dec 12, 2014 11:24 pm

Näljamängud
1. päev

VII ringkonna neiu -platvorm lõhkes

V ringkonna neiu -tapja Amber

VI ringkonna kutt -tapja Valora

XI ringkonna neiu -tapja Valora

VI ringkonna neiu -tapja Jade

VII ringkonna kutt -tapja Amber

X ringkonna neiu -tapja Crucis

V ringkonna kutt -tapja I ringkonna kutt

IX ringkonna kutt -tapja II ringkonna kutt

XI ringkonna kutt -tapja I ringkonna kutt

XII ringkonna kutt -tapja II ringkonna kutt

Share | 
 

 Lõikus

Go down 
AuthorMessage
Saatja

avatar

Posts : 44

PostSubject: Lõikus   Thu Dec 04, 2014 1:44 pm

OT: Tegemist on massiteemaga. Minu esimeses postituses on kirjeldatud üldine Lõikus, midagi sarnast toimub igas ringkonnas, ning allpoolt leiate nimekirja tegelastega, kes saavad tribuutideks.
Tribuudikandidaadiks saab veel registreeruda, kuni Mängude esimene postitus on postitatud. Sellisel juhul saab kandidaat olla ringkondades, kus praegu on need asendatud NPC-dega. Samuti saab olla vabatahtlik, kui see on originaalis valitud isikuga läbi räägitud.
Vabatahtlikest veel nii palju, et nimekirja on sulgudesse taha kirjutatud see, kes kindlalt on vabatahtlikud. Ehk siis enamikel inimestel karjeristide ringkondadest on kirjutatud taha sulgudesse, et nad on vabatahtlikud ja see tähendab seda, et te peate kirjeldama seda, kuidas teie tegelane on vabatahtlik, mitte, et öeldi tema nimi. Öeldi mingi täiesti suvaline nimi tegelikult.
Kandidaadid ja kõik muud ringkondade tegelased võivad siia teemasse kirjutada oma reaktsioonid/tegemised. Teema jääb üheks suureks massiteemaks, aga tegevused on eri ringkondades, üritagem sellest lihtsalt aru saada ja sellega toime tulla.
Foorumis on ka tegelane nimega Saatja. Nende ringkondade tegelased, kus on vaid üks kellegi poolt mängitav tribuut, võivad paluda adminidel Saatjat mängida (Saatja aka midagi sellist, nagu Effie Trinket Näljamängudes). Selleks kirjutage oma postituse juurde see, et te sooviks Saatjat. Saatjat saavad paluda AINULT need, kes on üksi ringkondades. Kui teie ringkonnas on mentor olemas, või teine tribuut ka, siis Saatjat meie ei kirjuta. Sel juhul võite ise midagi mainida.
PÄRAST tribuudite valimist ja vabatahtlike väljaselgitamist suunatakse kõik tribuudid linnavalitsuse majja, mis on lava taga. Sinna läksid nad koos Rahuvalvajatega. Pärast seda on neil aega mõned minutid oma pere ja lähedastega hüvasti jäta ja siis viiakse nad rongile. Rongis on üldised töötajad, ringkonna Saatja, ringkonna Võitjad ja praegused tribuudid.
May the odds be ever in your favor!



Kõikides ringkondades oli kätte jõudnud päev Lõikusteks. Rahvas oli kogunenud oma ringkondadesse püstitatud lavade juurde, mida valvasid Rahuvalvajad. Iga ringkonna saatjad olid lavadel ja laval seisid ka endised nende ringkondade Võitjad ning neil olid ka kaks suurt klaaskaussi noorte nimedega. Ühes kausis tüdrukute nimed ja teises poiste nimed. Noored olid jagatud lava ees kahte leeri, poisid ja tüdrukud eraldi. Need, kes olid liiga noored või liiga vanad, olid külgedel ja taga ning ootasid otsuseid.
Varsti astuski esile igas ringkonnas nende linnapea, kes pidas lühikese kõne ja siis astus ette iga ringkonna Saatja, kes oli väga uhkelt riietatud, et ka midagi natukene rääkida ning siis jõudis aeg kätte loosimiseks. Kõigepealt loositi välja tüdruku nimi ja siis uuriti vabatahtlike kohta, ning pärast seda loositi poisi nimi ja uuriti, kas vabatahtlikke oli.


*****

I ringkond
Amber Llewellyn (vabatahtlik)
NPC noormees

II ringkond
Valora Wellwood (vabatahtlik)
NPC noormees

III ringkond
NPC neiu
Digit Hytemell

IV ringkond
Jade Alexander (vabatahtlik)
Crucis Edenthaw (vabatahtlik)

V ringkond
NPC neiu ja noormees

VI ringkond
NPC neiu ja noormees

VII ringkond
NPC neiu ja noormees

VIII ringkond
NPC neiu ja noormees

IX ringkond
Marzia Roux
NPC noormees

X ringkond
NPC neiu ja noormees

XI ringkond
NPC neiu ja noormees

XII ringkond
NPC neiu ja noormees

Back to top Go down
View user profile
Jade Alexander
IV ringkond // 18-aastane
avatar

Posts : 93
Ringkond : IV
Eelistatud relv/oskus : Terariistad, eriti ta oma kolmikteraga "küünised"

PostSubject: Re: Lõikus   Thu Dec 04, 2014 11:01 pm

Jade ärkas hommikul esimeste päikesekiirte peale, mis pooleldi suletud kardina tagant otse talle silma paistsid. Katsu sa sedasi siis magada. Aga ta ei pannud seda looduslikku äratuskella sugugi mitte pahaks. Pigem arvas ta, et magamine oli mõttetu tegevus, kuid ta vanemad korrutasid, et jõudu on vaja koguda. Mitte, et need väikesed tabletikesed ta kapi peal täpselt sama ei teeks..
Kruusist vett peale joonud, kallaski ta imerohukesed kurgust alla ning lükkas siis teki jalgadelt, sättides need külmale põrandale. Hetkeks pilgu toolile valmis pandud kleidile viinud, suundus ta hoopis vana ja nagiseva kummuti juurde, püüdes õige tasakesi selle ülemist sahtlit lahti kangutada. Byte magas seal samas nii armsalt ja Jade teadis, et kui ta koera äratab, nurub see end temaga hommikusele jooksuringile kaasa. Ja kutsa käpad olid selle nalja jaoks liiiga lühikesed.
Õnneks tegi sahtel täna koostööd ning riiete välja koukimine õnnestus üsnagi vaikselt. Ühe kulunud t-särgi ja põlvini püksid selga saanud, torkas ta enamvähem tasakaalus püsides ka sokid jalge otsa ning haaras siis päevinäinud tennised, et, need näpuotsas, toast välja hiilida.
Ust enda järel sulgedes hingas ta kergendunult - kuts magas ju veel - ja suundus siis kööki. "Hommikust, issi," sõnas neidis rõõmsalt ja poetas mehe põsele musi, mille peale too naeratusega reageeris. Mees pressis parajasti värsket mahla, mille peale Jade'il kõht korisema hakkas. "Lähed täna ka jooksma?" uuris perepea neiu riietusele pilku pöörates. "Muidugi. Mine tea, millal ma jälle oma jooksurada näen," muigas Penny. Mnjaa, eks näha ole, kui kaua mängud kestavad. Neiu sidus juuksed paelaga hobusesabasse ja suskas tennised jalga. Just õigeks ajaks, sest isa ulatas talle kruusi värske mahlaga, mille Jade kohe alla kulistas. "Okei, ma läksin," sõnas ta veel ja lippaski juba õue.
Tema tavapärane ring viis teda läbi küla järve äärde, ringiga ümber selle ja siis aia äärest tagasi. Kokku tuli sellest umbes kümne kilomeetrine hommikujooks, millest täitsa piisas, et päevale kena start anda. Neidis mõtles poolel teel isegi korraks end järve kasta, aga otsustas siiski koduse duši kasuks. Kui ta lõpuks majja tagasi jõudis, oli ka ülejäänud pere - ema ja koer - ärkvel. Byte tervitas neidu haugatuste ja sabaliputusega ning ema kallistusega. Nende pere oli üsna lähedane, mis erines paljugi teistest karjeristidest. Samas olid nad Jade'i treeningu koha pealt vaat, et karmimad veelgi. Siiski ei tahtnud tüdruk mõeldagi veel sellest, et ta juba tunni aja pärast nendega hüvasti jätab.
Neidis suundus duši alla, mis oli külma vee tõttu üsna kiire ning pani siis endale kleidi selga, vaadates end mõne hetke ühe mõraga suurest peeglist, mis tema toas ilutses. Miskit oli puudu. Pisut kapis sobrades leidis ta musta vöö, mille ta piha ümber tõmbas. Kapi pealt veel ühe potsiku haaranud, värvis ta ka oma huuled punaseks ja suundus siis kööki, kus ka ülejäänud pereliikmed end valmis olid saanud. Byte pidi muidugi koju jääma ning Jade veetis vähemalt kümme minutit koera nunnutades ja kallistades ja paitades ja sügades.. Kuni ta vanemad ütlesid, et kui nad KOHE ei lähe, siis nad jäävad hiljaks. Nii et kurva südamega jättis ta koera koju ja suundus vanematega väljakule. Neid veel kiirelt kallistanud, leidis ta endale koha teiste noorte seas, kelle nimed kõik klaaskausis ilutsesid. Kellel ühel paberil, kellel mitmel. Mitte, et see väga lugenud oleks. Valik oli juba nende poolt ammu tehtud. Nüüd jäi alles vaid see teoks teha.
Pikka juttu enam polnudki ja üsna pea sirutus siniste juustega naise pikk käsi ühe paberilipiku järele. Üle väljaku kõlas Penny jaoks tundmatu tüdrukunimi. Jade ootas ikka kõige pinevama hetke ära - ehk kuni rahuvalvajad väriseva noore neiu üles leidsid ja käevangu haarasid - ja astus siis teiste vahelt välja, lausudes kõlaval ja selgel häälel enda senist elu täielikult pea peale pöörava fraasi.

"Ma olen vabatahtlik!"

_________________

Strange things have happened here no stranger would it be to meet at midnight in the hanging tree..
Back to top Go down
View user profile
Digit Hytemell
III ringkond // 12-aastane
avatar

Posts : 23
Eelistatud relv/oskus : Nutikus

PostSubject: Re: Lõikus   Fri Dec 05, 2014 9:05 pm

Lõikuspäev. Kolmas ringkond. Digit ei tundnud end üleliia enesekindlalt, aga ka mitte väga hirmul. Oli tema esimene kord mil ta pidi seisma seal, kus siiani vaid "suured" lapsed seista said. Ta sai registreeruda ja teda juhatati rahuvalvajate poolt õigesse ritta. Kõik tundus väga uus ja põnev. Olgugi, et kutt oli ometi mänge näinud ja teadis, mis õudust need endaga kaasa toovad, ei kartnud ta midagi. Ta oli oma peas juba kiire statistilise arvutuse teinud ja tõenäosus, et oma esimesel korral satub just tema nimi Saatjale sõrmede vahele oli nii väike, et pea olematu. Pabistama tasuks ehk hakata veidi hiljem. Poiss vaatas ringi ja seiras huviga oma ringkonnakaaslasi. Enamus poisse tema ümber tundusid pabinas ja hirmul. Digit oli endiselt enesekindel. Tema julgus lõi kõikuma alles siis kui saatja poiste kausist tema nime haaras ja selle esimese korraga valesti ette luges. Kutt tundis kuidas tema süda löögi vahele jättis ja külm higi poisi laupa kattis. See oli mingi eksitus eks? Väljakul valitses vaikus. Saatja kortsutas kulme ja luges nime uuesti ette, seekord õigesti. Poisid Digiti ümber astusid sammu poisist eemale, justkui kannaks kutt mingit katku mis kiirelt kellelegi teisele levida võib. Rahuvalvajad juba astusid tema juurde ja juhatasid põnni lavale. Digit silmitses inimesi ikka ehmunult. See polnud reaalne. Miks just tema? Tõenäosus oli ju nii väike! Käesurumine oma kaaskannatajaga ja oligi see tseremoonia läbi. Lapsed juhatati hoonesse kus nad said oma perekonnaga hüvasti jätta. Kutt kallistas oma vanemaid, puhkedes kohe nutma. Ta ei tahtnud kodust oma vanemate juurest ära minna! Mõte, et ta tapalavale saadetakse, polnud endiselt kohale jõudnud ilmselgelt. Õige pea juhatati poiss rongi ja sõit võis alata Kapitooliumisse.

_________________

I like the way you work it
No diggity, I got to bag it up, bag it up
Back to top Go down
View user profile
Ashlyn Du
XII ringkond // 12-aastane
avatar

Posts : 25
Ringkond : XII
Eelistatud relv/oskus : Vaist

PostSubject: Re: Lõikus   Sat Dec 06, 2014 1:26 am

Keegi ei teadnud, kus Ash elab, sest tal ei olnudki alalist kodu. Kui ilm lubas, elas ta lageda taeva all, mõne tihedama kuusekese all või suigatas lausa mõne lehtpuu võrastikus. Mahajäetud lobudikke leidus XII ringkonnas küll, kuhu väikseke sai tuule ja vihma eest peitu pugeda. Kui vesi sisse hakkas tükkima, siis pages ta kaevandusse, kus sügavamates käikudes oli alati põrgukuumus ning maapeal mässavast marust polnud haisugi. Õhtul vastu lõikust kimbutas nõgist Ashlynit vaid kerge tuuleiil, mis ta ühe pooleldi sisselangenud katusega hurtsikusse pagendas. Kõhetu tüdruk oli end sisse seadnud köögi seina vastu toetuva endise katuseviilu ja üsna toeka korstnajala vahele. Kuskilt oli tal õnnestunud hankida räbal villane tekk, milles ilutsesid koide poolt puretud hiiglaslikud augud, kuid öösel pakkus lisakihist tulenev soojus plikale rõõmu. Üle mitme nädala suutis ta magada kauem kui neli tundi. Juba enne koitu ajasid alatised õudusunenäod ta üles ning värisedes vahtis Ash päranisilmi pimedusse. Nagu pea igal ööl oli ta üle elanud aastatagust varingut ja sellele järgnenud päevade õudu. Esimestel päevadel oli kõikjalt ta ümber kostunud surijate oiged ja korinad, hiljem jäi alles vaid vaikus ja langevad veetilgad. Niimoodi vaikselt toibudes jõllitas tüdruk veel tunnikese tühjusesse, kuni mingi heli kuskil eemal ta tardumusest vabastas. Kiirelt pakkis pisike tirts oma tekikese kokku ning pistis oma uue redupaiga pimedaimasse nurka, et kindel olla, et keegi seda uut varandust talt röövida ei saaks. Seejärel pressis ta end kitsa ava kaudu värske õhu kätte ja silkas kaevanduse poole, et enne teisi kaevureid kohal olla nagu alati. Kohale jõudes hämmastas teda, et kedagi veel liikvel polnud oma lampe ja muud varustust barakist võtmas. Nõutult seisis Ashlyn suure saftisuu ees, kus ükski tross ei liikunud, et töölisi alla viia. Tüdruk hõõru soma tahmast nina ning talle koitis aeglaselt, mis päev täna on. Plats, kus seda sünget pidupäeva peeti, asus üsna kaugel ning ta pidi jälle jalad selga võtma, et õigeks ajaks kohale jõuda. Ühtki orvuks jäänud last ei säästetud, kõik nimed pisteti ikka sinna koledasse klaaskaussi. Ashil endal polnud aimugi kui vana ta on või kas ta nimi seal on, kuid kord oli, et kogu ringkond peab üritusel viibima. Jooksust leemendades jõudis tüdruk kohale parajasti siis, kui hümn mängima hakkas. Ta sokutas ennast viimasesse ritta tüdrukute vahele, kes temast kohe eemale tõmbusid. Käisid kuulujutud, et Ash toob halba õnne, kuigi just tema oli see, kes lõputult kaevureid hädaohust päästnud oli. Tahmase tirtsu mõtted ei jõudnud tagasi katastroofilise mineviku juurde jõuda, kui juba tribuute valima hakati. Tema arust oli alati huvitavam, kes poistest lavale saadeti, sest kaevuritega puutus tüdruk tihemini kokku, kui naistega, kes kergemaid ja maapinnalähedasemaid töid tegid. Seekord oli ta sunnitud juba esimese nime peale kõrvu kikitama. Tüdrukud ta kõrval olid veel rohkem eemale tõmbunud. Kõlanud nimi oli väga-väga tuttav ja minevikuhõnguline. Kärsitu saatja oli sunnitud seda kordama, kui Ash äkki aru sai, et Ashlyn Du..., see oli tema. Kellegi käed lükkasid ta reast välja rahva keskele. Tüdruk keerles ringi, igalt poolt tundus inimmass nagu kaljublokk peale suruvat. Ainuke tee oli tühi koridor lavani, kuhu ta kohe peaaegu et lendas. Saatjas tekitas tema nõgine nägu silmnähtavat tülgastust ning vastvalitud tribuudi kätt ta küll suruma ei hakanud.
Back to top Go down
View user profile
Amber Llewellyn
I ringkond // 18-aastane
avatar

Posts : 56
Ringkond : I
Eelistatud relv/oskus : Vibu

PostSubject: Re: Lõikus   Sat Dec 06, 2014 4:40 pm

Teadagi oli lõikuspidu esimeses ringkonnas suur püha. Alates eelmisest aastast, kui Amber teatas, et tema kavatseb järgmistele mängudele sõita, oli nende peres olnud varjatud vihkamine ja pidevad tülid, kuid täna hommikuks olid vanemad, õde ja vend sellega leppinud ning hommikumantlis trepist alla jalutades nägi näitsik toidu all lookas olevat hommikulauda. "Me ei teadnud, mida sa viimasel hommikul süüa tahad," lausus ema talle trepijalamile vastu kiirustades. Ka isa oli kohvi käest pannud ning püsti tõusnud. Venda Bambi ei silmanud, kuid õde askeldas pliidi taga, vorpides veel viimaseid pannkooke. "Emps, paps, Di," poleks vaja olnud," sõnas Amy pehmelt, kuigi sisimas rõõmustas, sest ta ise ei sallinud toidu valmistamist mitte üks teps. Astunud lähemale, haaras ta ühe priskema õuna ja vajutas oma säravad hambad sellesse, nii et mahla pritsis. Puuviljaga ühele poole saanud kühveldas ta taldriku head paremat täis ning asus vaikides sööma, tundes endal kogu pere pilke. Rüübanud tubli klaasitäie piima, tõstis neiu silmad ja ütles: "Olge nüüd, te ei näe mind viimast korda, ma tulen sealt veel eluga tagasi, ma luban!" Näinud tütre säravat naeratust ning tema vankumatut enesekindlust, asusid teisedki nüüs rahunenumalt sööma. Peagi kostus söögitoas tavapärane perekonna jutuvadin, millest kõik aasta aega puudust olid tundnud. Et Garnett puudu oli, ei pandudki tähele.
Kõht täis, kadus Amber oma tuppa end valmis seadma. Tagasi tulles oli tal seljas keha kallistav valge kulddetailidega kleit. Perekond seadis end koos väljaku poole teele. Vanemaid kallistades märkas peatne tribuut, et vend on puudu. "Garnett?" küsis ta, kuid vastust ei tulnud. Uudis küll veidi morjendas teda, kuid naeratus ei lahkunud Bambi huultelt, kui ta end sõbrannade sekka esiritta seadis. Ürituse alguseni oli veel aega, ning tema ümber kogunes sädistav punt, kes kõik juba õnne ja edu soovisid. Särades tänas neiu kõiki kallistades. Hümni algus saatis kõik kohtadele, ning Amy niheles kergelt, oodates juba hetke, kui ta oma hääle üle väljaku kõlada saab lasta. See tüdruk jumaldas tähelepanu. Saatja kõne kõlas enam-vähem samasugusena nagu igal aastal ning näitsik keerutas igavusest üht krussis salku oma sõrmede vahel. Nüüd pistis kapitoollane lõpuks oma pikkaküünelise käe klaaskaussi ja tõmbas välja kellegi Bonboni. Amber ei läbenud tolle perekonnanime oodatagi, vaid astus juba vahekäiku, teatades: "Ma olen vabatahtlik!" Ta ei jäänud ka eskorti ootama, vaid läbis meetrikese, mis lavani oli ja astus graatsiliselt trepist üles, end siis näoga rahvamassi poole pöörates. Neiu saatis neile esmalt õhusuudluse ja naeratas siis laialt, võimast käteplaginat kuuldes. Ta pöördus tagasi Saatja poole ja surus põgusalt ta kätt, jäädes nüüd ootama, et ka ta kaastribuut valitud saaks.
Back to top Go down
View user profile
Valora Wellwood
II ringkond // 18-aastane
avatar

Posts : 87
Ringkond : II
Eelistatud relv/oskus : Viskenoad

PostSubject: Re: Lõikus   Sat Dec 06, 2014 11:56 pm

Valora ärkas lõikuspäeva hommikul heas tujus, kuigi teadmine, et pärastlõunal läheb ta Kapitooliumi, oma elu pärast võitlema, tagus kusagil peas pidevalt. Ta värvis oma juuksed üle, kattes blondid juuksejuured ning pannes oma juuksepahmaka eredamalt särama. Kuidagi pidi ta ju muljet avaldama. Siis pani ta selge hõbehalli mustrilise kleidi, mis juba pea aasta aega kapis oma hetke oli oodanud, ning kõndis vanematega koos väljakule. Õde oli oma perega samuti seal, kuigi tema põnnidel polnud veel pea kümmekond aastat lõikuse pärast muretseda vaja. Ta vend oli samuti siin kusagil, ühes neist absoluutselt identsetest Rahuvalvaja vormidest.
Ta võttis sisse oma koha, vastates teiste tüdrukute veidi imetlevatele pilkudele iseteadliku muigega. Ta tundis end nendest paremana. Eks vist oligi?
Peagi astuski uhkelt (kuigi natuke pentsikult) riides Saatja lavale ning pani käe esmalt tüdrukute kaussi. Valora kõhus oli järsku veider närvilisuse tunne. Ta küll ei kahelnud selles, mida ta tegema pidi, aga kuidagi imelik oli olla ikka. Saatja tõmbas ühe paberilipikuist kausist välja ning luges selles olnud nime ette. Too tüdruk seisis Lorast vaid kolm rida tagapool. Valora pöördus ümber, et talle julgustavalt otsa vaadata, samal ajal juba kätt tõstes. “Mina olen vabatahtlik,” ütles ta valjult ning astus lava poole. Tüdrukud tema ees vajusid talle teed andes kahele poole laiali. Valora astus kindlalt naeratava Saatja suunas, kuigi veider tunne tema kõhus polnud kuhugi kadunud. Lavale jõudnud, surus ta Saatjal naeratades kätt, heitis kiire pilgu Võitjate poole ning pöördus siis rahuloleva muigega rahva poole.
Back to top Go down
View user profile
Griffin Aldjoy
VIII ringkond // 17-aastane
avatar

Posts : 39

PostSubject: Re: Lõikus   Mon Dec 08, 2014 5:52 pm

Griffin ei olnud lõikuse pärast ülearu närvis. Tema nime oli selles kausis küll üsna mitu korda, aga kaheksandas ringkonnas oli piisavalt noori, kelle nimed tema oma asemel Saatja näppude vahele sattuda võisid. Pealegi oli ta juba viis korda puhtalt pääsenud, ehk läheb ka see kord õnneks.

Ta pani selga samad riided, mis aasta varem - tema kasv oli põhimõtteliselt seisma jäänud (fakt, mis Griffinile alatasa närvidele käis), mis tähendas, et suurem osa tema rõivaist olid vähemalt aasta vanad. Ja enamasti tehtud kangast, mis ühel või teisel põhjusel välja oli praagitud. Õnneks oli see kaheksanda ringkonna riiete seas üsna tavaline asi. Ta läks koos oma emaga linnaväljakule, suuremat muret tundmata.

Kõigepealt loositi välja tüdruk, keda ta ei tundnud. Kui Saatja poistekausi juurde läks, muutus Griffin veidi ärevaks, kuid korrutas endale, et tema Mängudele minema ei pea. Kuni…

“Griffin Aldjoy!”

Griffin tardus. Kuidas? Miks? Ei! See pidi mingi jama olema. Aga juba pöördusid tema lähedal seisvad poisid tema poole - temaga paar aastat tagasi juhtunu oli üsna teada-tuntud asi, seega teadsid tema nime päris paljud - ja Griffin hakkas tasapisi mõistma, et tal tuleb Kapitooliumi sõita.

Järsku tundis ta kätt oma õlal. Ta pöördus vaatama ning vajus veidi kössi, kui nägi iseenda nägu Rahuvalvaja visiirilt peegeldumas. Hirm suurenes veelgi ning ta sundis end liikuma, enne kui Rahuvalvajad… rahutuks muutuvad. Ta kõndis lava poole, tundes, kuidas ta süda tal kurgus taob. Põlved tahtsid järele anda. Ta astus trepist üles, silmi Saatja meigitud näol hoides, ja ta pea hakkas ringi käima. Kõik see, mis pärast seda toimus, oli udu. Ta registreeris vaevu ära, et ema teda valjusti nuuksudes embab, ning ta pea selgines alles siis, kui ta juba rongis oma ringkonnakaaslase, Võitjate ja Saatja seltsis istus.

Tal oli süda paha.

Ta pidi Kapitooliumisse minema, ta saab seal päris kindlasti surma, ja tal oli süda paha.

Ta tõusis püsti pehmelt istmelt, kuhu ta oli vajunud, ning tuigerdas vannituppa viiva ukseni. Ta silmitses end veidi aega peeglist - kahvatu, higistav, paanikas - ning kummardus siis järsku kraanikausi kohale, et oma hommikusöök üsna valjuhäälselt sinna sisse oksendada.

Ta ei tundnud end oluliselt paremini, kui ta lõpuks taas peeglisse vaatas. Ei näinud parem välja kah. Ohates avas ta kraani, täitis suu veega ja sülitas selle siis välja. Seda paar korda korranud, ajas ta end kraanikausi najalt püsti ning tuigerdas ainult natuke kindlamal sammul seltskonna juurde tagasi. Kui nad juba enne temast suurt midagi ei arvanud, pidasid nad teda nüüd ilmselt lootusetuks juhtumiks.
Back to top Go down
View user profile
Sponsored content




PostSubject: Re: Lõikus   

Back to top Go down
 
Lõikus
Back to top 
Page 1 of 1

Permissions in this forum:You cannot reply to topics in this forum
Hunger Games :: 62sed Näljamängud :: Enne mänge :: Lõikus-
Jump to: