Karjeristid

Karjerist – treenitud kaheksateistkümne aastane noor, kes astub oma ringkonnas vabatahtlikuna ette, et võidelda Näljamängudel ja tuua au ning kuulsust enda ringkonnale.

Ei ole perekondi, kes konkreetselt järjest toodaks karjeriste. Perekonnas võib juba varasemalt olla mängudel käinud võitjaid, aga enamasti see nii siiski pole. Tavaliselt ei valita karjeristiks pere esimest last. Vanemad, kes omale karjeristi „kasvatavad“ siiski annavad endale aru, et nende laps ei pruugi tagasi tulla ja sestap tehaksegi tihtipeale teine laps, kes läheb karjeristiks. Sellega tasutakse mingit nii öelda ühiskondlikku võlga ja kindlustatakse oma „lemmik“ lapse kindel tulevik. Rikaste ringkondade vanemad ei ole täiesti rumalad ja saavad aru, et kõik ei tule mängudelt tagasi ja nende lapsel on samuti võimalus surra.

Karjeristiks treenitakse Akadeemias. Tavaliselt algavad treeningut 12-aastaselt, mitte varem ja väga harva hiljem. Akadeemias treenitakse karjeriste kõigeks. Nad õpivad kõike, mida ühelgi areenil vaja läheb. See ei tähenda, et nad reaalselt KÕIKE oskavad. Ei ole nii, et karjeristid treenivad ainult võitlust. Ei, neile õpetatakse taktikat – pikad teeooriatunnid, sellest kuidas rünnata, keda rünnata, miks rünnata jne. Neile õpetatakse mürgiseid ja mitte mürgiseid taimi. Neile õpetatakse ujumist, kalastamist, küttimist. Loomade nülgimist, puhastamist. Metsas hakkama saamist, neil on metsalaagrid, kas reaalses metsas või tehislikult loodud metsas. Neile õpetatakse, kuidas vältida alajahtumist ja vedelikupuudust. Kuidas siduda sõlmi. Kuidas ronida. Kuidas teha suitsuta lõket. Kuidas teha relvi vähesest. Maskeeringut. Ja loomulikult ka võitlust võimelike paljude erinevate relvadega.
Karjeriste treenib akadeemias enamasti palju. Tavaliselt on ühes lennus kuskil 30 õpilast ja poisse ja tüdrukud võimalikult võrdselt. Umbes aasta enne järgmisi mänge valitakse akadeemiast välja järgmised kaks noort, kes peavad aasta pärast vabatahtlikuna ette astuma. Nende kahe noorega tegeletakse selle viimase aasta jooksul eriti suure tähelepanuga. Enamasti treenitakse nende põhilisi relvi ja oskusi ega hakata enam midagi uut juurde õpetama. Nad käivad siiski tundides ka koos teiste omaealistega, aga saavad lihtsalt lisatreeninguid. Vahel, väga harva, võib valik veel enne lõikust muutuda. Enamasti on see tingitud vigastuste tagajärel.
Karjeristid küll õpivad kõike, aga ei ole nii, et üks inimene ka reaalselt kõike oskab. Enamasti valitakse mängudele siiski need karjeristid, kes pigem on head võitluses, kui taimede tundmises või sõlmede tegemises. Valikud langetatakse testide alusel. Sama sui mõni karjerist on väga hea odavõitluses, aga maskeeringus halb ja metsas nagu ka hakkama ei saa, siis ilmselgelt ei valita teda mängudele. Loomulikult ei oska ka karjeristid kõiki relve ideaalselt käsitleda. Nad saavad pea kõigega hakkama, aga neil on siiski üks eelisrelv, millega nad parimad on.
Treeningud on rasked nii vaimselt kui füüsiliselt ja pole midagi imestada, et aeg-ajalt kasutatakse väikseid abimehi (narkootikumid, toping kõik selline jama), et saada kiiremaks, tugevamaks, osavamaks.

Vabatahtlikuna ette astuvad karjeristid on eranditult alati 18-aastased. Akadeemias õpetatakse ka distsipliini ja käskudele mitte allumist vaadatakse väga halvustavalt.
Ette mitte astumine on karjeriste treenivates ringkondades kohutav häbi ja lugupidamatus oma perekonna, kaastreenijate ja ringkonna vastu.
Pärast lõikust lähevad valitud karjeristid mängudele ja mitte valitud alustavad oma iseseisva eluga. Akadeemias treenivad noored tunnevad üksteist väga hästi ja tavaliselt on ringkonnasisesed karjeristid head sõbrad. Ka siis, kui nad polnud samas lennus.

Karjeriste treenitakse kolmes ringkonnas. Esimeses, teises ja neljandas. Kolmas ringkond on samuti väga rikas ringkond, aga nende seas karjeriste ei treenita. Karjeristide treenimine on tegelikult seadusevastane ja lubamatu, aga see on selline avalik saladus. Keegi ei käi ringi kisendamas, et tema on karjerist. Ometi kõik teavad, et selline asi on olemas ja toimib.
Treeningud ringkonniti väga ei erine. Sellele vaatamata on välja kujunenud mingid tüüprelvad. Teise ringkonna noored kipuvad eelistama kirkasid ja neljanda ringkonna noored kolmharke. See ei tähenda, et see mingi reegel oleks. Esimesel ringonnal nii väga eelistusi pole.
Esimene ringkond on enamasti tuntud oma tugevuse ja vastupidavuse, teine ringkond oma taktikalise mõtlemise ja juhioskuste ning neljas ringkond oma võitlusoskuste ja kiire tegutsemise poolest.


See tekst võib minna vastuollu sellega, mida te loete THG wikist. Kuna tegu on siiski foorumiga, kehtib pigem see, mis siin kirjas on, kui see, mis on kirjas wikis.