Next train home

Akiva kaisutas ja rahustas Jagot, kuni mees ennast kogus. "Ei ole hullu," sosistas Akiva vaikselt. Ta tõstis oma käe, et Jago põske õrnalt silitada. Mis tema venna sedasi ära ehmatanud oli ometi? "Kas sa tahaks sellest rääkida?" küsis ta vaikselt. Äkki rääkimine ikka aitaks? Mitte see, et ta juba hakkab oma mõtteid matma.

Jago raputas pead. Ta ei tahtnud rääkida sellest üldse. Ta kaisutas Akivat tugevalt. "Võitja olla pole üldse nii hea," sosistas Jago. "Ma pole nii puutumatu," lisas ta vaikselt juurde ja kaisutas oma venda veel veidi. "Lähme alla," arvas kutt siis. "Tahaks midagi süüa," ohkas nooruk.

Akiva kortsutas natukene kulme, kui Jago pisut rääkis, aga siis jälle enam ei rääkinud. "Räägi," palus Akiva vaikselt. "Nende asjade endasse surumine ei ole alati parim idee," sosistas Akiva, eirates seda, et Jago alla ja sööma minna tahtis. Tema tahtis, et Jago räägiks talle, mis Kapitooliumis juhtunud oli. "Ma kuulan sind, olen sulle toeks," lubas kutt vaikselt.

Jago ohkas raskelt kui Akiva ikka palus, et ta räägiks. Ziv tahab ka teada ja ta ei jäta enne kui Jago räägib ilmselt. Lihtsam on alustuseks oma vennale rääkida. "Kapitooliumis... Kui neil on igav seal. Siis nad ostavad võitjaid endale end lõbustama," sõnas Jago. "Ja me peame minema. Me ei saa vastu vaielda. Meid ähvardatakse," Jago ohkas raskelt. "Alguses olid ainult peod," sõnas mees. "See oli okei.. Aga siis osad tahtsid isiklikumat laadi tähelepanu ja ma pidin neile seda andma. Neil on rohud igasuguste asjade jaoks, et kui miski ei tööta või kui sul pole tuju," Jago ohkas jälle raskelt. "Ma pidin tegema asju, mida ma poleks end iial ette kujutanud tegemas," selgitas mees. Ta ei tahtnud detailidesse laskuda, aga Akiva ehk saab aru.

Akiva jälgis Jago nägu, kui mees rääkima hakkas. Vähemalt ta rääkis. Mõneks hetkeks ei saanud kutt üldse aru, et mida Jago nende asjade all mõtles, millest ta rääkis, aga siis kutt taipas ja ta ahhetas vaikselt. "Jago.." sosistas Akiva murelikult ning ta kallistas meest tugevalt. "Mul on nii kahju," sosistas ta vaikselt. Ilmselgelt. Tema venda oli sunnitud tegema asju, mida mees ei tahtnud teha. Jagole ei meeldinud sellised asjad, talle ei pakkunud see huvi. Muidugi oli Akival mehest kahju.

Jago ohkas vaikselt ja noogutas. "Mul on ka kahju," sosistas mees ning puges Akivale lähemale jälle. Ta peitis oma näo vastu kuti rinda taaskord. Kuidas ta seda kõike veel Zivile räägib? Appi. Ta ei tahtnud üldse mõeldagi sellele. Ta ei tahtnud üldse kogu selle teema peale enam mõelda. Zivi ta ilmselt enne homset enam ei näe, kutt tahab oma perega ka aega veeta ju. Või tema pere tahab temaga aega veeta.

Akiva silitas õrnalt oma venna selga ning peitis näo Jago juustesse, kui vaikselt ohkas. "Siin ei saa keegi sulle midagi teha," lubas Akiva vaikselt. Siin ei lase Akiva kellelgi midagi talle teha! Jago oli tema venna ja keegi ei käsi tal siin mingeid rohtusid võtta, et ta teeks asju, mida ta ei taha teha.

Jago mõmises nukralt Akiva rinna vastas. "Nad võivad mind Kapitooliumisse kutsuda suvalisel ajal," ütles Jago vaikselt. See oli vähetõenäoline, aga nad võisid seda teha. Siiski lootis mees, et nad ei tee seda. Et ta saab kodus rahus olla. Vähemalt ühe aastagi. Kogub ennast. Ehk järgmistel mängudel ta on rohkem valmis selleks juba, oskab oodata selliseid asju.

Akiva ohkas jälle vaikselt. "Ehk ei kutsu," arvas ta siiski vaikselt. See ei oleks üldse tore, kui nad Jago Kapitooliumisse kutsuks. "Ja ma aitan sind, eks. Kasvõi selle koha pealt, et.. mida teha ja.. kuidas sa end välja lülitada saad ja mis kõik," ütles kutt, vajutades musi Jago juustele. "Kõik saab korda, eks?"

Jago ohkas raskelt ja kaisutas oma venda hästi tugevalt. "Parem oleks, et ei kutsuks," pomises mees. Ta ei tahtnud kuskile minna enam. Ta ei tahtnud järgmiste mängude ajal ka Pealinna minna. Kas ta saaks kõrvale hiilida kuidagi sellest? Jago kaisutas oma venda tugevalt kuni varsti tõmbus eemale ning vaatas talle pehmelt otsa. "Kas me lähme alla sööma nüüd?" küsis mees vaikselt.

Akiva kaisutas ikka Jagot tugevalt ja lohutas teda vaikselt, kuni Jago lõpuks eemale tõmbus. Tal oli hea meel, et nad sedasi läbi said, et Akiva sai vabalt talle kaissu ronida ja teda lohutada ja teda kuulata. "No lähme sööme," lubas ta vaikselt. Ta vajutas musi Jago laubale, kallistas teda veel tugevalt ning tõmbus siis eemale, et nad saaksid minna alla sööma. Akiva võttis kohe karbist endale piruka. "Väga head on," kiitis kutt rahulolevalt.

Jago liikus koos Akivaga alumisele korrusele, kui oli end eelnevalt ka uuesti riidesse pannud. Ta naeratas kergelt Akivale. "On eks," sõnas kutt ning istus laua taha ja võttis ka endale ühe piruka. Kapitooliumi pirukad olid kõige paremad vist. Kui just Akiva ei õpi sama häid moosipirukaid tegema. See oleks väga tore iseenesest. "Kas sa ei taha pirukaid tegema hakata?" uuris Jago lõbusalt.

Akiva naeris lõbusalt Jago küsimuse peale. "Mingit ületamatut soovi nüüd küll ei ole, aga kui sa ilusti küsid ja mulle asjad tood, siis ma võin ju katsetada," arvas Akiva muiates. Miks ka mitte, eksole? Jago peab lihtsalt natukene nuruma ja kutsikasilmi tegema, et Akiva viitsiks nende asjandustega mässata.

"No sa võiks," arvas Jago lõbusalt naeratades, endal tuhksuhkur ninaotsas. Ta ei teadnud ainult, mis asju ta tooma peaks, et saaks pirukaid teha. Aga küll ta välja mõtleb. Või küsib kelleltki. Pole probleemi. Pirukate tegemine ei saa olla väga erinev koogi küpsetamisest ometi. Lihtsalt miniversioon koogist. Eks?

Akiva naeratas jälle ning sirutas käe, et Jago ninalt suhkrut pühkida. "Natukene ilusamini pead küsima, et ma tõsiselt sellele mõtlema hakkaksin," ütles kutt lõbusalt. Niimoodi, nagu Jago küsis, polnud kuigi ilus. Või noh, mitte nii ilus, et Akiva kohe pirukaid küpsetama hakkaks.

Jago vaatas Akivat nunnude silmadega. "Palun?" küsis ta ilusamini. Mis ta tegema peaks, et Akiva talle moosipirukaid teeks? "Kas sa palun teeksid moosipirukaid mõnipäev?" küsis Jago hästi nunnul toonil. Ta nii tahaks moosipirukaid saada! Oi kui vahva oleks kui Akiva selle kunsti selgeks saaks. Mees ei mõelnud korraks ka, et tema ise võib sama hästi selle küpsetamise ära õppida.

Akiva naeratas, kui Jago teda nii nunnude silmadega vaatas ja nii nunnul toonil küsis. "Muidugi teeksin," ütles kutt muiates. "Aga nagu ma juba ütlesin, pead koostisosad sina tooma." Vähemalt mingigi panus sellesse asja. Ning kui Akiva asja selgeks saab, võib ta ju täitsa vabalt Jagole ka õpetada. Või nad võiks koos neid teha.

Jago naeratas rahulolevalt. "Aitäh," tänas kutt. Tal oli kõige parem väike vend ikka. Jago nosis oma piruka lõpuni, noogutades Akivale asjalikult. "Toon-toon," lubas kutt. Selle pärast ei pea Akiva küll üldse muretsema, et Jago vajalikud asjad tooks.

Akiva naeratas ning lõpetas enda pirukaga ja ajas end siis püsti. "Mis sul nüüd plaanis on?" uuris noormees oma käsi pestes. Suhkruga koos ju! Akiva ei tahtnud seda endale igale poole riietele ja kleepima. Akiva vaatas käsi kuivatades Jago poole, pilk uudishimulik.

"Ma ei tea," kehitas Jago õlgu. "Puhkan ilmselt," arvas mees. Ta ei kiirustanud mängudest kokkuvõtet kirjutama veel. "Lähen jalutan äkki," mõtles ta veidi. Või läheb oma tuppa magama jälle. "Ma sööks korralikult tegelikult veel," arvas kutt ning ajas end püsti ja astus külmiku juurde, et sealt midagi asjalikku süüa otsida.

Akiva naeratas natukene, kui oma tagumiku vastu kappi toetas ja Jagot jälgis. "Saad ise hakkama?" uuris ta hoolivalt. "Ma läheks loeks raamatut siis, olen oma toas," lubas kutt. Jago saab alati tema juurde tulla. Ja eks Akiva vahepeal vaataks, millega Jago tegeleb, oleks talle seltsiks kah.

"Jaah, saan ise," noogutas Jago naeratades ja otsustas endale praekartuleid tegema. "Eks ma tulen su juurde kui mul kurb või üksik hakkab," lubas Jago lõbusalt. Ta hakkas nüüd köögis asjalikult ja praadis endale hunniku kartuleid. Akivale jagus ka kui ta pärast tahab. Jago sõi oma kõhu täis ja läks siis jalutama.

OT: Minu poolt läbi.

Akiva naeratas ja noogutas. "Tule jah," ütles ta Jago juukseid sasides. Siis aga kutt lahkus köögist, et end oma voodis mugavalt sisse seada ja raamatut lugeda. Vahepeal käis ta ka uurimas, kus Jago oli, ning vestles temaga, kui mees tagasi jõudis.

OT: Läbi!