Tribuutide paraad!

Tribuudid olid jõudnud Kapitooliumisse, oli nende esimene päev seal. Nad olid selle päeva jooksul tutvunud pisut treeningkeskusega, oma eluruumidega ja neile oli veidi pealinna näidatud. Selle sama esimese päeva õhtul oli plaanis teha tribuutide paraad. Paraad algas treeningkeskusest, kuhu kõik tribuudid nende kostüümides kogunesid. Paraad oli üks esimese võimalusi avaldada sponsoritele muljet oma kostüümdide ja hoiakuga. Kaarikud sõitsid välja treeningkeskuse maapealselt korruselt, neid oli kaksteist. Kaarikud sõitsid välja vastavalt ringkonna numbrile, kõigepealt esimese ringkonna omad ja nii edasi. Paraadi suund oli mööda Linnaväljakut presidendi häärberi poole, ümber Linna Ringi ja tagasi treeningkeskusesse. Mõlemal pool väljakut olid suured tribüünid, mis mahutasid üle saja tuhande inimese. President Titus Naysmith seisis oma rõdul ja oli valmis tervitama tribuute, kes temast Linna Ringil möödusid. Kui tribuudid tagasi treeningkeskusesse jõudsid, pidas president Mängudele avakõne. Tribuudid võisid siis aga minna oma eluruumidesse, et järgmisel päeval alustada suurema treenimisega treeningkeskuses.

Kaarikud, millega tribuudid väljakule sõitsid, olid musta värvi. Iga kaariku ees oli kaks süsimusta hobust, kes teadsid ise kuhu minna, seega tribuudid kaarikuid juhtima ei pidanud. Tribuudid seisid kaarikutel püsti. Kaarikute esiosa oli kaunistatud valgete roosidega, tagant olid kaarikud lahti.

OT: Tribuudid kirjeldavad oma sõitu järgemööda, vastavalt oma ringkonna numbrile. II ringkond ei kirjelda enne kui I on lõpetanud ja III ei kirjelda enne esimest.
Teil on antud vabad käed oma kostüümide kirjeldamisel, palun siiski püüda jääda truuks oma ringkonnale:

Spoiler:

Kui teie ringkonnas on üks tribuutidest NPC ei ole te kohustatud teda mängima või kirjeldama, aga võite seda teha. Mängijateta ringkonnad jäävad kirjeldamata.
Kui sinu ringkonnas on kaastribuut, arutage oma kostüümid läbi.
Pidage meeles, et see kõik on show ja selle eesmärk on rahvale meeldida, et mängude ajal toetataks teid vajadusel ravimite või muude surma ennetavate asjadega.
Te võite keelduda vastamast, kuid sel juhul saatke kiri Mängujuhile ning me anname ise siin teemas teada, kui teie tegelase kord tuleb, et ta ei soovi vastata.

Rongisõit Kapitooliumisse oli Emeraldi jaoks möödunud suuremate vahejuhtumiteta, seega on kõik tema jaoks siiani hästi kulgenud. Ka linn nägi tüdruku arvates välja kaunim kui televiisorist vaadatuna. Ilmselgelt annab isiklik kohalolu hoopis võimsama efekti. Kogu selle toreduse keskel on neidisel sügavamate mõtete jaoks vähe aega jäänud, ja see ongi tegelikult hea. Ei tasuks üle mõelda, sest niimoodi võib kergesti tekkida ebavajalik kõhklustunne. Kuni veresaun veel alanud pole, peaks suutma säilitada enda tavapärane rahulik olek - vähemalt nii oli Emmyle õpetatud.

Kostüümivaliku osas polnud Emeraldil vaatamata enda ülbusele ja manipuleerimisoskusele sõnaõigust, sest Kapitoolium ei kannata vaidlemist. Kui on öeldud, et nii on, siis ongi. Tegelikult puudus tüdrukul niikuinii tarvidus nina kirtsutada, sest kostüüm, mille ta endale selga sai, tundus Emmyle laitmatu. Stilist tegi kahtlemata nende rõivastega hea töö. Mis puutub Emeraldi kostüümi, oli see ringkonna tegevusalale kohaselt uhke ja silmatorkav oma kalli kanga ja vääriskivide poolest, mis riiet kaunistasid. Ka Leonis nägi Emmy arvates välja igati esinduslik ja atraktiivne – sponsoritele kindlasti meeldib.

Ei jäänud kaugele aeg, mil mustade hobuste juhitavad kaarikud teele asusid. Loomulikult oli esimese ringkonna kaarik ka järjekorras esimene, nii et Emerald ei pidanud kaua ootama oma võimalust Kapitooliumi elanikele muljet avaldada. Kogu teekonna treeningkeskusest väljakule püsis Emeraldi näol rahulolev naeratus. Erinevalt mõne teise ringkonna tribuudist ei pea tüdruk naeratust kunstlikult suule tekitama, sest Emmy oli üks nendest, kes leidiski, et kõik on praegu perfektne, elu on ilus ja mured jäävad kaugesse tulevikku. Lisaks oma valgele reklaamnaeratusele ei pidanud Emmy paljuks ka kaarikusõidu lõpupoole publiku sekka paari õhusuudlust saata, et inimesed täielikult pöördesse viia.

Spoiler:

Leonis oli tänulik Emeraldi kohaloleku eest - kuigi kõik ümbritsev oli võõras ja mõtted Mängudest hiilisid tasapisi igasse ajunurka, aitas neiu kohalolu rahulikuks jääda. Pealegi oli neil nüüd võimalus paar päeva tõeliselt head elu elada ja uhket linna nautida. Terve päev oli elamusterohke olnud, aga Leo oli paraadiks enam kui valmis. Kuigi Emmy oli neil see võluvam pool, nautis ka Leo võimalust end näidata ja juubelduste saatel Kapitooliumis ringi sõita.

Riietega jäi noormees väga rahule - tema arusaam oli see, et mida vähem riideid, seda parem, ning kõigele lisaks nägi ta hea välja. Ta silmitses enda ja Emmy riideid kaunistavaid kalliskive, teades, et need on nende kodukandist pärit, ning tundis uhkust. Enne seda, kui kaarik treeningkeskusest välja sõitis, naeratas Leonis Emeraldile kavalalt. Nende hetk oli käes. Ta seisis neiu kõrval, tribüünidel olevatele inimestele naeratades, ning tõstis rusika õhku, et neilt veel enam juubeldusi välja meelitada. Karjeristid Kapitooliumi elanikele üldiselt meeldisid ning praegu tundis Leonis end favoriidina. Ta heitis Emeraldile veel ühe pilgu ning lõi rusika uuesti õhku. Pagana hea tunne oli.

Tere! Tuleme otseülekandega siit Kapitooliumi keskväljakult ja mina olen Ovid Greenlav, teie teejuht läbi Mängude. Rahvas on väljakule tribüünidele kogunenud ja see on lihtsalt vapustav mis siin toimub, vapustav! (Kaamera näitab juubeldavaid rahvamasse) Rahvas rõkkab ning ootab meie uusi säravaid ja noori tribuute. Mida küll keegi kannab? Millega stilistid meid seekord üllatavad. (Kaamera näitab õhtujuhti) No mina olen igal juhul põnevust täis! President Naysmith on juba oma rõdul ning valmis tribuute tervitama. (Kaamera liigub presidendile)

Ja sealt nad tulevad! (Mängib võimsalt Panemi hümn ja kaamera liigub esimesele kaarikule) Esimene ringkond! Stilistid on taaskord suurepärast tööd teinud. Nad säravad meie kõigi ees ja on lihtsalt vapustavad. Vapustav ma ütlen! Kas need on päris vääriskivid? Ma olen üsna kindel, et need on päris vääriskivid. Suurepärane! Milline imeline ja tugev algus sellele paraadile.

Ziv ei olnud eriti vaimustuses sellest kõigest, mida neile Kapitooliumis näidati. Jah, kõik oli tore ja kena, aga üldiselt.. jah. Kõik oli liiga ülepaisutatud ja Zivile see eriti ei meeldinud. Ainult söögid olid head. Tundus, et ta jagas Jago arvamust, et pirukad olid suurepärased ning neid ta ka sõi. Kuni veel lastakse, nii kaua sööb!

Nüüd aga olid tema ja Selina riietatud nende riietesse, millega nad paraadil pidid kõigile muljet avaldama. Mõlemad nägid välja nagu kivikujud, nende nahad olid valgeks värvitud ning nad vist peaks üsna ühe koha peal liikumatult olema, et muljet edasi anda. Zivil olid jalas laiad põlvpüksid, mis olid laiad, aga kindlalt oma koha peal. Ka särk oli selline. Mehel olid selja peal ka kivist muljet edasi andvad tiivad, nagu Selinalgi. Noormees astus kogu selle kaadervärgiga kaarikule ning võttis poosi sisse, nagu stilist käskis. Selina tuli ka tema kõrvale ning siis hakkasid nad juba sõitma.

Välja jõudes tabas neid üsna kõrvulukustav Kapitooliumi kisa. Ziv kortsutas natukene kulmu ja ta jälgis rahvast, kuni nad jõudsid presidendi juurde, kellele viisakalt viipama pidi. Siis sõitsid nad juba tagasi ja pahuralt hakkas Ziv omal seda riietust maha kiskuma. Ta tahtis oma mugavaid riideid tagasi.

Spoiler:

Acheron trügis üsna viimasel minutil oma istekoha poole, kuna tal oli oma kullanupsukeste valmis sättimisega kuratlikult palju aega läinud, mis siis, et kuna talle langenud ringkond oli viimane ja teoreetiliselt oli mehe kõige kauem võimalik nendega tegeleda. Kutt tahtis olla osa publiku melust, näha reaktsioone oma kavandatud kostüümide osas ja loomulikult vaadata kõiki tribuute nende võidukal teekonnal.
Mees jõudis oma loožini, kui hümn mängima hakkas, uksed avanesid ning kaks musta täkku välja sörkisid. Üle väljaku kõlas kurvulukustav kisamine, millest veel valjemalt kostsid üle kommentaatori ahhetused. Ash võttis taskust binokli, mis ta sinna ennist susanud oli ning fikseeris selle, et esimese ringkonna tribuutidele pilk peale heita. Tüdruk nägi sama enesekindel välja kui lõikusel. Ta oli üks neist, kelle nägu mehele meelde oli jäänud. Kõik tema kehahoiakus ja näoilmes ennustas tugevat konkurenti ja tõenäolist võitjat. Ka tema paariline oli võluv. Stilistidel olid need kaks kostüümi suurepäraselt õnnestunud. Paarist kaarikul õhkus rikkust ning majesteetlikust. Sõidust tekkiv tuul pani kanga meeldivalt nende ümber mänglema, rambivalguses küütlesid kõik juveelid i m e l i s e l t. Kui meestribuut rusikaga õhku lõhestas, hõikus Acheron koos teistega.
Nüüd väljus treeningkeskuse alt järgmine hobukaarik. Ash kortsutas esmalt kulmu, kuna vahe kostüümide vahel oli niivõrd grandioosne. Esimene ringkond oli olnud äärmiselt peenelt viimistletud, järgmine mõjus nüüd veidi rohmakana. Mees reguleeris veidi oma vaateriista ning nägi nüüd, et tema esmamulje oli vale. Teise ringkonna stilistid olid kangastega mängeldes väga osavad olnud, ning sellest välja meelitanud täpselt raidkujule iseloomulikud omadused. Tuul ei kõigutanud neid kostüüme absoluutselt, kõik peened voldid seisid stoiliselt ning ka nende kandjad mängisid oma osa suurepäraselt välja. Kui lõikusel oli meestribuut olnud see, kes etteastumisega viivitas, siis nüüd nägi ta perfektne karjeristist killer välja. Just kivine rohmakus andis seda muljet ideaalselt edasi. Acheron vilistas tunnustavalt.

Selina nautis Kapitooliumis olekut kogu täiega - kõik see tähelepanu, mis neile pöörati ja need suurepärased toidud! Ta isegi nautis seda, kui stilistid temaga mässasid, kuigi ta pidi tõdema, et nende kostüümid olid võrdlemisi ebamugavad. Stilistid olid ilmselgelt peale eelmist aastat täiesti ümber mõelnud ja üritasid publikut rabada. Äkki toob nende äge kostüüm neile sponsoreidki.
Neiu järgnes Ziv'ile ning kui ta oli asendi kaarikult sisse võtnud, kadus ka naeratus tema näolt. Nii annab ta kõige paremini edasi kivikuju mulje ilmselt. Kes enne oleks näinud kivikuju, mis naeratab.
Neiu pilk käis ringi, kui ta kogu seda juubeldavat publikut uuris. Sellised on siis need, kelle ta ära võluma peab. Vast ei lähe väga raskeks. Õrn naeratusevine jooksis üle ta näo, kui Presidendile lehvitas, ent siis oli ta taas sama tõsine ja liikumatu edasi. Ta ohkas õnnelikult, kui nad tagasi treeningkeskusesse jõudsid ja ta end liigutada sai. Päris raske oli niimoodi paigal olla ja mida aeg edasi seda tüütumaks see kostüüm muutus, seega oli ka tema õnnelik kui sa lõpuks normaalsetesse riietesse tagasi.

Savera seisis, käsi puusal, nende kaariku juures ning kuulas, mida nende Saatja suust välja ajas. Võinoh ... tegi näo, et kuulas. Nende ringkonna riietus oli üsna lihtne - Saveral oli seljas must kleit, mis oli lahtise ja väga madalale ulatuva seljaga. Varrukad olid pikad ning ulatusid tal üle käte, mis Saverale veidi närvidele käis aga ta pidi selle ära kannatama, sest nende stilist polnud just kõige sõbralikum. Selja peal oli tal ka kolm ehte moodi asja, mis erkroheliselt helendasid. Ta juuksed olid seatud üles, mohawki sarnaseks soenguks. Poisil oli seljas tavaline must ülikond, ei midagi erilist.

Siis jõudis ka nende aeg kätte. "Lõpuks," pomises tüdruk ja astus kaarikusse, mis kohe liikuma hakkas ning järgnes teise ringkonna kaarikule. Savera vaatas rahvast ning seejärel läks ta pilk poisile tema kõrval, kes lapsikult lehvitas ja naeriatas. Tüdruk pööritas silmi ja hakkas rahvale üleolevalt lehvitama.  Ta ei tulnud siia sõpru tegema. Ta tuli siia võitlema.

Spoiler:

Terra ja tema kaastribuut olid hoolega riidesse sätitud. Veel viimase hetkeni seletasid ja sättisid nende stilistid nende riideid. Terra ei olnud kohe kindlasti kuigi rõõmustav selle ürituse osas, aga sponsoreid tuli saada ja ta ka kavatses seda teha. Ta pidi naeratama ja särama ja olema suurepärane. Tema kleit oli tumerohelisest kalavõrgust, milline üllatus. Ning tema kaastribuut kandis sarnases stiilis pükse, käes kolmhark, mis Terrat eriti pahandas. Miks talle kolmharki ei antud? Ta pidi hoopis hoidma käes mingit köit, mille otsas rippusid kalad, mis polnud isegi päris ja mida suurem enamus ilmselt isegi ei näe. Nagu mis asja. Neidise kleit oli tobe ja pikk ja lohisev ja tema juuksed olid lahti ja kippusid talle ette jääma. Kuidagi sai neidis siiski kaarikusse ja surus naeratuse näole ning kaarik kihutas kolmanda ringkonna järel treeningkeskusest välja. Nad liikusid hümni saatel mööda suurtest tribüünidest, mis olid täis inimesi ja Terra naeratas laialt kõigile ning lehvitas neile ja jagas õhusuudluseid. Ta pidi sponsoreid võitma ju. Presidendi eest mööda, neidis lehvitas ka talle, vahepeal näitas ta ka oma kalu rahvale, et neist mingitki kasu oleks tal käeotsas. Siis sõitsid nad tagasi majja ja tüdruk sai oma kalavõrguga lifti koperdada, et siis enda korrusele sõita, mis õnneks polnud väga pikk sõit.

OT:

Illustreeriv pilt kleidist:

Juniper oli paraadi pärast üsna närvis - ta ei olnud eriti esineja tüüp ja ta polnud kindel, kuidas täpselt vaatajatele muljet avaldada. Seega ei öelnud ta peaaegu sõnagi terve selle aja jooksul, kui talle kleiti selga aeti ja ta juukseid lokiti. Alguses ei mõistnud ta, mis stilistidel arus oli olnud - tundus, nagu aetaks talle tavalist musta volangidega kleiti selga. Siis nägi ta aga peenikesi juhtmeid ja läbipaistvaid torusid volangide servades ja kleidi peal ning taipas, et siit hakkab veel tulevärki tulema.

Lõpuks seisis ta kaarikus Mylesi kõrval, kleit seljas, kontsad jalas ja juuksed kaunimas soengus kui eales varem. Kleidi krae oli tagant kõrge, vormides tema pea taha kaare. June silmitses oma kaastribuuti närviliselt, kui neljanda ringkonna kaarik välja sõitis, ning hingas sügavalt välja. Nüüd pidi hea näo pähe tegema.

Nende stilist naeratas neile, kui nad liikuma hakkasid, ja nii pea, kui nende kaarik tribüünide vaatevälja jõudis, lõid nii June'i kui Mylesi kostüümid särama. Neiu kleidi volangiservad kumasid kord roheliselt ja siis siniselt, muster rinnaesisel muutus pidevalt nii värvi kui kuju poolest ning krae tema pea taga pani juuksed eri värvides kumama. Ka tiaara neiu juustes lõi särama. Juniper ahhetas ka ise, kui tribüünidel istuvate pealinlaste reaktsiooni märkas ja ekraanidelt end ja Mylesi nägi - nad nägid uskumatud välja. Ta nägu kiskus aeglaselt naerule.

OT:

Hästi natuke nagu see kleit:

Juba tuleva klounaadi peale mõeldes tõmbusid Mylesi ihukarvad jälestusest püsti. Ta kisas ja puikles ning stilistil oli teda raske riidesse saada. Oma märatsemise käigus suutis nooruk särgilt, mida talle selga üritati tõmmata, ühe varruka ära rebida. Stilisti see aga ei morjendanud. Ta haaras hoopis käärid ning naksas ka teise ära. Kuningas hakkas seda totrat eset juba seljast kiskuma, kui järsku stilist talle krooni pähe surus. See muutis kohe asja ning Myles jäi vakka, lastes karjal friikidel enda ümber edasi sebida. Nad kohendasid ta ärarebitud varrukaid, võludes kuskilt välja suured kaardus kolmekihilised õlakud. Nooruk jõudis näha juhtmerägastiku aksessuaari sees, enne kui see tema külge kinnitati. Tema pluus oli nelinurkse lõikega ning veidi pikem, kui nood, millega ta koduringkonnas harjunud oli. See meenutas pigem tuunikaid, mida ta ema kanda oli suvatsenud. Nooruk tundis ka selle sees elektri tuttavat võnkumist. Jalga tõmmati talle hetkel mingist liibuvast materjalist musti pükse, mis Mylesi ebakindlaks muutsid. Ta pidi jälle kärkima ja nihelema hakkama, kui nägi peeglist oma nägu ja krooni, mis ta juustel ilutses. Vastumeelselt lasi ta stilistil oma tööd jätkata. Retuuside otsa tõmmati talle väga jubedad saapad. Need ulatusid talle peaaegu põlvedeni ning noormees kahtles, kas ta neis oma jalgu liigutada suudab. Need olid niivõrd suured ja kobakad. Üle jalanõude jooksid mingid plastmasstorud, mis nende välimust Mylesile veel jubedamaks muutsid.

Juba aetigi kaks noorukit kaarikule. Kutt siiski suutis oma jalga liigutada, küll veidi vaevaliselt. Myles sai veidi aega oma kaastribuuti silmitseda, nad olid üllatavalt vähe kokku puutunud, arvestades, et poiss ja tüdruk samast ringkonnast pärit olid. Käepigistus laval, kerge sõnavahetus rongis ja kõik. Neiu ta kõrval nägi hea välja. Tema kleidivolangid matchisid ilusti Mylesi õlakutega ning ka tüdrukule oli mingi väiksem versioon nooruki kuningakroonist pähe pistetud.

Hobused hakaksid äkki liikuma, Myles nägi veel nende stilisti naeratus ja juba olidki nad suurel väljakul. Kutt tundis, kuidas miski vilgub tema silmapiirist allpool ning pilku allapoole heites nägi ta, kuidas ta rinnaesisel hetkel kuldkollane välgunool kuju on võtnud. Kohe asendus see hoopis siksakidega, mis lainetasid ja vooklesid nii, et nooruk oli sunnitud peapööritust tundes pilgu tagasi enda ette suunama. Nad möödusid presidendist ja Myles tõstis masinlikult käe, et viibata. Tähtsa mehe selja tagant ekraanilt nägi nooruk, kuidas ta särgile ilmus tolle naeratav portree. Rahvahulk läks muidugi selle peale pöördesse, kõlas naeru ja lõbusaid huilgeid. Lisaks silmas ta, kuidas ka tema õlgadel ning jalanõudel, nii palju kui neist paistis, käis äge värvide mäng.

OT: inspiration - Step Up 3

Acheron ei jõudnud teise ringkonna riietuste imetlemist imetleda, kui juba kolmas ringkond väljakule jõudis. Ta oli tribuutide lihtsast ilust võlutud. Kuigi ka mees ise oli pigem välimusega ülepingutaja, siis hindas ta sügavalt, et stilistid olid suutnud luua nii lihtsad ja võluvad kostüümid. Teiste uhkemate järel mõjusid need sügavalt. Too mohawkiga neiu meenus Ashile ka lõikustelt. Meelde oli näitsik jäänud südika hoiaku ja hea rühi järgi. Mees plaksutas koos teistega ning suunas silmad tagasi treeningukeskuse poole, sest uued valjud hõiked andsid märku, et järgmised tribuudid sõitsid hetkel lavale. Hetkeks blokeeris kellegi peanupp Acheroni vaate, kuid seejärel sai ta pilk kinnituda neljandale kaarikule ja selles sõitjatele. Mehele meenus eile tekkinud küsimus neljanda ringkonna naistribuudi kohta, kuid hetkel ei suutnud ta selle naeratavast näost taas välja lugeda, kas ta on endiselt tüdinud või naudib seda melu. Ash pettus veidi, et taaskord oli stilist otsustanud kalavõrku kasutada. Kui ta ise merenduse ringkonda riietada oleks saanud, siis oleks mees küll leidlikum olnud, kasutades merekarpe ja liiva ja... Ainuke, mis talle meeldis, oli ilus kolmhark meestribuudi käes, kuigi võrkudega see väga kokku sobida ei tahtnud.
Taaskord raputas tribüüne vali käteplagin, sest välja oli veerenud elektrikute kaarik. Selle ringkonna stilist oli ilmselgelt kostüümid üle võlli keeranud, mistõttu rahvas hulluski. Acheroni niigi veidi hell pea hakkas vilkuvate mustrite ja vahelduvate värvide tõttu uuesti valutama. Sisimas oli ta õnnestunud kostüümide üle veidi kade. Isegi too vastuhakkajast noormees tundus enda väljanägemisega rahul oleva ja neiu tema kõrval lausa säras, igas mõttes.

(Kaamera liigub järgmisele kaarikule) Ja sealt tuleb teine ringkond. Oodake, aga kas need ikka on päris inimesed? Ei saa olla. Need on päris kindlasti kivikujud. No ma ei tea, vapustav töö stilistide poolt. Minu tõmbasid nad küll haneks. Mulle tundub, et Kapitoolium on endale leidnud uue moelooja järgmiseks aastaks. Hämmastav! (Kaamera näitab hetkeks teise ringkonna stilisti ja seejärel liigub tagasi kaarikutele)

Kolmas ringkond demonstreerib meile oma vapustavaid kostüüme elektroonika imedega. Tänu kolmandale ringkonnale saame me kõik mänge igal aastal jälgida. On lausa suurepärane vaadata kahte vapustavat ja julget noort inimest. Ma usun, et sponsoritelt tuleb sinna küll üsna palju toetust.

(Kaamera liigub neljandale ringkonnale) No milline sõit. Neljas ringkond, säravad naeratused ja sirge selg. On ju nemadki kaks vabatahtlikku. Kostüümid näevad küll suurepärased välja, aga taaskord kalavõrk. Eks seda ole neil nii palju ka, et saab veel aastakümneid kostüüme teha tribuutidele. (Õhtujuht naerab laginal, kaamera liigub viiendale ringkonnale)

Aga vaadake seda. Viies ringkond tuleb sealt julgelt ja säravalt. No nemad paistavad kindlasti kaugele. Mulle tundub lausa, nagu mul kisuks see kõik silme eest virvendama. See on küll midagi erakordset ja uut. Enam ma ei teagi, mida järgmisel aastal moeloojatelt oodata. Kivikujusid või värvilisi tulukesi. No minu panused vist hakkavad küll sinna suunas liikuma. (Saatejuht naerab taas, kaamera näitab korraks viienda ringkonna stilisti ja seejärel rõkkavat publikut. Kaarikute rajale on loobitud roose)

Kuna kleit oli nähtus, mis käib Laureliga kaasas vaid kord aastas, siis ei olnud vist ühelegi neidise tuttavale uudis, et näitsik ei salli silma otsaski paraadi ega neid pidustusi. Kas inimestel Kapitooliumis häbi polnud? Algul ehivad ära nagu jõulupuu, nunnutavad ja poputavad, kiidavad igat üht taevani ja siis saadavad üksteist tapma ning veel panustavad, nagu noorte näol oleks tegu võidusõidu hobustega.
Laureli pruunid silmad jälgisid ainiti peeglist enda peegelpilti, kes meenutas küll teda, aga oli nii võõras. Tüdrukule anti selga pikk tumesinine kleit, mis oli kaunistatud kuldsete kandiliste vihmapiisakujuliste tulukestega, mis pidid paraadil esindama kõige paremini nende ringkond - trapsport ehk kõigi riigi liikuvate masinate tulukesed, mis pidid täna oma ringkonna tribuute valgustama ja nad esile tooma. Näitsiku juuksed sätiti kõrgesse krunni, mis tõmbas tema juuksed hästi vastu pead ligi, jättes ainult tuka ja paar juuksesalgu kummaltki poolt lahti. Nägu tumeda ja range, aga samas lihtsa meigi all peidus, viis neiu enda pilgu stilistile, kes veel kleiti viimast korda lihvis, ja enda kaastribuudile, kelle seljas oli tumesinine ülikond kollase lipsuga, mis peaks helendama nagu kas auto või rongi tuli. Ka tema ülikonda kaunistasid valgustusega tilgakesed. Loodetavasti on see kõik ikka väärt.
Oma kaariku juurde jõudsid noored vahetult enne neljanda ringkonna tribuutide välja sõitu. Laurel silmitses tolle ringkonna neidise riietust ja hetkeks tundis ennast isegi hästi. Väikese abiga kaarikule astunud, sätiti tema pikk kleit nõnda, et selle saba oleks võimalikult lai, jättes samas kleidi kergelt kohevaks, ja ulatuks üle kaariku tagumise ääre, et see pakuks ikka kõigile võimalikult pikalt silmailu.
Ning saabuski nende kord ennast maailmale näidata. Saanud treeningkeskusest välja värske õhu kätte, tundis Laurel ennast korraga palju paremini. Siin oli tal vabadust. Tulukesed Laura kleidil ja ringkonna poisi ülikonnal hakkasid vaikselt kumama. Nende valgus muutus iga läbitud meetriga aina eredamaks ja päris rahva sekka jõudes, kustusid kord ühed tuled ja teised läksid jälle põlema. Ilmselt pidi see meenutama öisel tänaval olevat liiklust. Laureli pilk liikus enda kleidilt tagasi rahvale ja neidise suule ilmus õrn naeratus, kui ta enda parema käe tõstis ja neile lehvitas. Loomulikult sai viisaka tervituse osaliseks ka president. Oma ringi ära teinud, jõudsid noored tagasi treeningkeskusesse. Stilisti abiga kaarikult maha saanud, tõstis neidis kleidi ääre maast enda põlvede kõrgusele. Õhku jäänud kleidi osa üheks palliks kokku mätsinud, võttis ta selle endale sülle ja kõndis lifti poole, et tagasi korterisse minna. Ta vajas ühte head und, kuna homme lubas tulla huvitav päev.

Spoiler:

Ning kätte jõudiski seitsmenda ringkonna kord. Silveri ja Maconi stilist lähenes see aasta nende ringkonna olemusele natukene teisiti, püüdes peegeldada nende välimusest, mida noored ise enda ringkonnast arvavad ja kuidas seda näevad. Silveri jaoks tähendas 7. ringkond põhiliselt metsa tema maja taga, kus ta koos enda isa ja tema sõpradega viimased kolm aastat tööl käis. Talle meeldis vabadus, mis nondest puudest õhkus ja hommikuse kaste lõhn. Omamoodi lummavad olid ka vanade suurte puude okste vahel olevad ämblikuvõrgud, mis olid kordades suuremad ja uhkemad kui need, mis maja kahe seina moodustatud nurgas olid ning kui pärast vihma olid sellel piisad, mis päikese käes helkisid, siis tundis näitsik ennast hoopis teises maailmas, või jahedatel hommikutel puude vahel hiiliv udu, mis hoidis maad ligi, peites kõik enda loori taha. Just neid viimaseid kahte mälestust ämblikuvõrkudest ja muinasjutulisest udust kasutas stilist Silveri puhul. Näitsikule anti selga maani ulatuv õhukesest kortsulisest riidest kreemikas valge kleit, mille avatud dekoltee, mis peaaegu nabani ulatus, ja kitsamad õlapaelad näitasid kõige paremas valguses tüdruku heledat nahka, mis oli armi vaba ja peaaegu laitmatu, arvestades, et tüdruk on suht vaesest ringkonnast. Loomulikult ei puudunud ka mõned kuivanud oksad, mis olid kaunistatud pisikeste pitsist lipsude ja kivikestega, mis pidid meenutama neid vihmapiiske päikese käes. Kaks kuivanud oksa liikusid üles näitsiku kaela juurde, põimudes selle taga kokku ning teised neli (kummalgi pool kaks) liikusid kaares alla poole ja selja taha. Need kuivanud oksad olid justkui nähtamatu pika pintsaku kandid. Silveri blondid juuksed olid esmalt lokki aetud ja seejärel tõstetud kenaks krunniks, mille pealt jooksis üle punupats, mille külge olid kaunistuseks pandud lillekesed. Tol hetkel, kui stilistid enda tööga valmis said, tundis näitsik ennast tõesti kenana ning kui nende kord oli paraadist osa võtta, võisid seda ilu imetleda ka kõik teised.

Spoiler:

Kuuenda ringkonna kaariku järel läks teele seitsmenda ringkonna oma. Hilpudest, mis temale ja Silverile oli selga sokutatud, Macon ei hoolinud, sest teda pole kunagi moeetendused tõmmanud. Küll aga tõmbas Silveri kleit endale imetlevaid pilke, nagu noormees näha sai. Eks ta oli isegi üks nendest imetlejatest. Komplimendist Macon oma ringkonnakaaslast ilma ei jätnud, kuigi see paraad on ikkagi noormehe jaoks nõme ja ebavajalik. Paljude teiste eelnevate ja järgnevate tribuutide kombel publikule lehvitama ega rõõmsat nägu Macon tegema ei hakanud, kuna see oleks lugupidamatu Hadriani suhtes, kes alles eelmisel aastal Kapitooliumis oma elu kaotas. Nähku kogu rahvas, et Macon leinab. Mis puutus noormehe riietusse, sarnanes see värvi, materjali ja tegumoe poolest Silveri omale, aga lillekesi Maconil peas polnud – nende asemel hoopis puulehtedest tehtud pärg. Seljas kandis Macon õhulist särki, mis paljastas osaliselt kuti ülakeha, ning jalas samast kangast tehtud pikki pükse. Kingad olid samuti heledat tooni, aga need rahva vaatevälja vaevalt jõuavad. Macon võis vähemalt sellega rahul olla, et riietus oli mugav ega meenutanud mõnda lollakat rohetavat puud nagu tavaliselt seitsmenda ringkonna puhul. Kaarikusõidu lõpuks ei mananud Macon vaatamata Kapitooliumi elanike suurele aplausile ja hõisetele kordagi näole kõige pisematki naeratust, sest ta ei leidnud, et see oleks vajalik. Morn nägu sponsoreid just ei meelita, aga leidub ka teisi viise, kuidas neid endale hankida.

Ham vaatas enda peegelpilti. See ei olnud tema. Ta siiralt lootis, et ta perekonnal ja vendadel õnnestub kuidagi paraadi mitte näha. Kui ta peaks kunagi nendelt Mängudelt naasema, ei elaks ta seda lihtsalt üle. Tal. Olid. Kõhulihased. Mis ilmselt ei olnudki see kõige hullem osa tema kostüümist, aga väga, väga imelik oli näha ennast hoopis teise inimesena. Kui ta ennast väga välja sirutas ja natuke keeras, siis ta nägi enda roideid samamoodi natuke liiga teravana, nagu nad kogu tema elu olnud olid, aga muidu olid tal nüüd kõhulihased. Mitte nagu karjeristidel, möönas ta, aga see oli täiesti sürreaalne, kuidas mingi plätserdusega õnnestus ta stilistil panna selline mees nagu tema nägema välja nagu päevitunud, tugev meeslits. Kõige hullem asi tema kostüümi juures olid ilmselt ta tunked. Või õigemini.. nende puudus, kuna tema stilist oli arvanud, et 'Sheksh müüb, kallikene.' Midaiganes. Ham lihtsalt lootis, et see kleepuv riba, mis ta tunkede siseküljele kleebitud oli, ta pükse nii kaua üleval hoiab, kuni ta laiema publiku eest varju saab. Tegelikult arvas noormees, et kui poleks reegleid täieliku alastuse kohta, oleks ta pidanud üldse paljalt minema. Praegu oli tema treasure trail küll peaaegu täies pikkuses väga avalik. Liiga avalik.

Vahetult enne kaarikusse minemist anti talle kätte ka veel hiiglaslik must vikat – mitte,et vikatid niigi juba piisavalt suured ei oleks..- ning kõrs, mis tal kästi suhu panna ja võimalikult muretu välja näha, samas kõiki enda suure vikatiga altkulmu põrnitsedes. Ham ei olnud päris veendunud, kuidas on võimalik muretu välja näha, samal ajal kõiki kurjalt jõllitades. Ja üldiselt oli ta nii närvis, et ta arvas, et ta närib enda kõrre poole ringi peal katki ja näeb siis veel erakordselt loll välja. Muretult kõiki põrnitsedes, poolik viljakõrs suus tolgendamas.

Ma ei viitsi joonistada, aga mingeid suurepäraseid pilte otsida viitsin veel vähem, so this should give the general idea:

Kümnenda ringkonna stilist oli inspiratsiooni ammutanud fatkist, et mõlema tribuudi näol oli tegemist lambakarjustega. Tüdrukule tõmmati selga pikkade varrukatega hall trikoo ning selle peale kraasimata lambavillast kokku meisterdatud seelik. Viimast riideeset silmitses neiu õige üllatunult, see meenutas niiväga tema karvapalle. Mõeldes, kuidas nood kodus koplis rohtu nosivad, niheles Vi veidi, kui üks noist harjumatu välimusega abilistest ta juuste kallal tegutses. Kõigepealt kammiti need pulksirgeks, seejärel kinnitati tüdruku tukk üle pea ning sätiti see kohevaks. Kõige juurde käis koguaeg kohutavas koguses laki laskmine. Viimaks tuli stilist, käes pahmakas, mis nägi välja täpselt nagu Viola juuksed, ainult et palju pikemad. Need kinnitati tribuudile pähe, jättes mulje pikkadest kiharatest. Viibates ülejäänud tööjõu saalist välja, jäi mees ta ees seisma ning ütles: "Vaata, et sa oma käekesega lehvitad." Ilmselgelt mõtles too vigast, mitte tervet. Riputanud neiule veel kaela kellukese, andis ta mõista, et on aeg teele asuda.
Kaariku poole sammudes sai neiu viimaks aega oma kaaslast vaadata. Talle oli selga aetud sama tooni pluus nagu oli Vi trikoo, kuid selle varrukad olid puhvis, kitsenedes randmete ümber. Särgi peal oli lambavillast vest, mis ilusti tüdruku seelikuga sobis. Jalas olid poisil tumepruunid püksid ja paar varjundit tumedamad saapad, mis neiule meenutasid päeva, kui ta vend mängudele saadeti. Lõikusel oli pereliiga kandnud nimelt nii sarnaseid jalavarje. Poisile oli lisaks kätte surutud mingi jäme roigas.

Lapsed lükati sõiduriistale. Viola jõudis vaid korraks imetleda, kui terved ja elujõulised nägid välja seda vedavad hobused ning juba läks kogu kaadervärk teele. Naeratus oli Vi suule justkui kleebitud. Peale paari meetrit tundis ta, kuidas huuled krampi tõmbuvad, kuid suutis siiski hambaid terve tee hambaid paljastatuna hoida. Presidendini jõudnud, tõstis tüdruk, nagu oli kästud, oma käekondi viipeks üles.

Spoiler:

Nagu ka kõigi teiste tribuutide puhul võeti ka üheteistkümnenda ringkonnaga arvesse see, millega seal tegeleti, mis tähendaski seda, et Mirenale ja teisele poisile pandi selga sinakashallid rõivad millel olid peale maalitud uhked heinad. Neidise kaela ja kõrvadesse riputati samuti ehted, mis vastasid ka tema kunagisele ja ilmselt eelviimasele keskkonnale.
Kumbki tribuutidest ei teinud häält ega teist nägugi kui neile aeti need riided selga. Tundus, nagu oleks motivatsioon neil järsku kadunud. Ja oligi. Juba varsti peavad nad teineteisel kõride kallal olema ning Mirena ei suutnud endiselt selle asjaoluga leppida.

Kuna tal olid lühikeseks aetud juuksed, siis nendega ei saanud mitte midagi ette võtta. Küll aga maaliti tütarlapse tume nägu üle: talle tehti kullast ringikesed ümber silmade, lisati võltsripsmed, mis muutsid neidise veelgi enam nukulikuks, huuled värviti samuti kuldseks ja tal kästi naeratada sest Mirenal olevat pärlvalged hambad.

Kui nad kord kaarikusse lükati, ei saanud neidis muudmoodi kui lihtsalt enda ette otse vaadata ja palvetada, et see kõik kiirelt läbi saaks. Nad jõudsid kiirete hobustega viimaks ette, eelviimastena ning mõlemad noorukid tõstsid laialt naeratades käed, kuid tundus, nagu oleks elurõõm nende silmist kadunud. Rahvas ei paistnud seda aga märkavat sest neile hõisati samuti.

Spoiler:

Viimaks oli aeg jõudnud kaheteistkümnenda ringkonna kätte. Liiga kaua oldi nende kallal mässatud, et kõik ikka perfektselt valmis seada. Mehele oli jalga aetud mingi veider riideese, mis meenutas rohkem sõjarõivast. Tema reisi katsid metallplaadid, mida kaunistasid ta lemmik tööriistad - kirkad. Plaatide vahelt rippusid alla mustad riidejupid, mis otstest punaseks läksid ja söega sarnaselt hõõgusid. Särki mehel polnud ja igasugused stilistid ja asjapulgad olid roppu vaeva näinud, et ta rind ikka kenasti läikima lüüa. Õnneks olid tal endal igasugu kõhu-ja rinnalihased täitsa olemas. Meikarite tööks jäi vaid need kuldse kumaga pasaga kokku mäkerdada, mis siis sädeles justkui oleks ta Herakles või keski.
Ta käte külge kinnitati Kapitooliumi maagiaga mustad nahkhiiretiibu meenutavad..tiivad. Kui tal käed all olid, ei olnud nagu aru saadagi, mis need on. Mis oligi plaan.
Korra viis Rome pilgu ka enda partner in crime'le - Marshmallowle. Kes oma killerkontsades üliseksikas välja nägi. Kõndida too nendes küll väga ei saanud, aga õnneks polnud vajagi. Noored sätiti kaarikule seisma, anti veel viimased juhtnöörid ning sõit võis alata.
Esiti jälgis mees kaarikut enda ees, kuid kui nad väljakule jõudsid, pöördus ta pilk hoopis rahvamassidele ning võidukas naeratus kerkis iseenesest Romani huulile. Korra pilgu Marcale viinud, tõstis ta õigel hetkel käed ning tiivad lõid laiali, pannes rahva ahhetama ja veelgi ohtramalt aplodeerima. Jeah, hetkel tundis ta end küll põrguprintsina. Kui mitte lausa kuningana.

Marca oli ikka päris palju turtsunud ja podisenud, kui neile neid riideid selga topiti, kui lõpuks said siiski 12. ringkonna tribuudid riietatud ning nad võisid paraadile minna. Enne seda sai neidis muidugi tervikpilti endast peeglist näha ning see, kui tundmatuseni ta muutunud oli, pani teda ennastki ahhetama. Ta seljas oli maani musta värvi varrukateta kleit, mis põlvede juurest sujuvalt tumepunaseks läks, jättes endas hõõguva söetükikese mulje. Kleidiosa oli satsiline, moodustades mõlema jala juures lõhiku, et tema põlvedeni mustad läikivad killerkontsaga saapad näha oleksid. Kleidi keskel oli peene võrkriie, mis tüdrukus endiselt ebamugavust tekitas ning selja tagant oli kokku tõmmatud tumepunaste korsetipaeltega. Tema käsi kaunistasid mustast pitsist kindad ja peas oli detailideni läbitöötatud musta värvi kirkakujukestega tiaara. Punased läätsed, mis tema silmas olid, tekitasid neiule endiselt segadust, sest ta ei suutnud aru saada, kuidas need ei takista tal nägemist ja kuidas need saavad silmad punaseks muuta. Kuid peeglisse vaadates oli näha, et just seda need teinud olid - tüdruk nägi peaaegu välja nagu deemon!

Kui Marca ükskord ohutult kaarikule tassitud oli, läks tal natuke aega, et endale püsiv pinnas leida. Esialgu tundus, et kõik on sujuv, kuni sõiduk liikuma hakkas ning neidis kiirelt servast kinni pidi haarama, sest vastasel juhul oleks ta pikali lennanud. Ta vaatas natuke maapinda, et olla kindel oma püsimises, viies seejärel pilgu rahvamassidele. See kõik oli nii uskumatu. Neid oli nii palju. Ta viis pilgu Romanile, et näha, kas too on sama hämmeldunud, kuid nähes tolle nägu, tuli talle meelde, et ta pidi ka naeratama ja endast üldse hea mulje jätma. Seetõttu viis ta kiirelt näole mingisuguse ebamäärase naeratuse ning lehvitas inimestele. Rahva kisa ja kogu õhustik ajas Marca pea päris uimaseks, nii et ta suutis korra lausa unustada, kes ta tegelikult on ning kust ta pärit on. Nad olid kutiga tõepoolest nagu ühed põrgu valitsejad.

Ot: Illustreerivad pildid leiate teemast "Kaks söetükikest".

Ka kuues ringkond oli sel aastal tulede meelt olnud. Õnneks need ei vilkunud nii hullult, kui eelmise ringkonna omad ning Ash suutis neid kauem jälgida. Ta meenutas korra eelmise aasta kostüüme, kus stilistid olid otsustanud oma kukununnudele rehvid käe otsa riputada. Riietused olid nii erinevad, et Acheron ei suutnudki välja mõelda, kumba ta eelistas. Praegu alla väljakule vaadates oli tal tunne, nagu vaataks oma kodust rõdult alla varahommikusele linnale, kui on juba liiga hilja, et pidulised koju kiirustaks, aga ka hommikuseks saginaks liiga vara ja sõidukite voog on palju hõredam kui tavaliselt. Muidu meenutas autode mööda kihutamine pigem pikki valgustriipe kui sääraseid hõõguvaid tulukesi.
Seitsmenda ringkonna kostüümidele ei saanud mees esialgu pihta, kuna polnud ise ühtki ämblikuvõrku näinud. Kapitooliumis käisid koguaeg avoxid ringi ja eemaldasid kõik mustuse väljendusviisid. Kui sul üks juuksekarvgi peast ära tuli ja kuhugi maandus, nabasid kärmed sõrmed selle kohe üles, et mitte lisaks keelele ka pead kaotada. Soeng oli tibil uhke ja ka avatud dekolteest paistev hele nahk oli Ashile meeltmööda, aga miks need kõik pärlid seal olid? Noormehe lihtsast riietusest ta vihjeid otsida ei suutnud. Kui juba järgmine kaarik välja ilmus, meenus mehele korraga väiksest peast nähtud mängud, mis toimusid suures vanas metsas. Seal oli peale üht sajurikast ööd näidatud kaadris suurt võrku päikese käes, veetilgas peal sädelemas. Acheron noogutas tunnustavalt, lastes kuuldavale ka pika vile. See oli küll neil kaval plaan, aga vaevalt, et teisedki pealinlased seda mõistavad. Kaheksas kaarik oli jõudnud juba Ashi silmade ulatusest välja, kuna ta oli nii kaua pead murdnud, mis ime kostüüm see metsaringkonnast nüüd välja oli tulnud. Ta otsustas seda hiljem kordusest uuesti vaadata ning keskendus hoopis üheksanda tribuutidele. Mehel jätkus silmi nüüd vaid nende meesesindaja jaoks. Issand kui nunnu too välja nägi. Acheronil endal oli korralik lihasmass, aga tolle tribuudikese iga väiksemgi mügarik kerel oli stilist poolt nii ära õlitatud, et paistis hiiglaslik. "Nii nummi!" kisas Ash oma kõrvalseisvale lilla juuksetutiga neiule kõrva. Sellest heinalisest saab küll üks tema lemmikuid. Mehe pilk liikus veel paar korda mööda tema ilusat keha üles-alla. Täielik kompu! Kutt murdis pead, miks ta teda lõikustelt ei mäleta, sest üheksanda ajal ta ju veel ei maganud.
Kümnenda ringkonna stilistid olid vist otsustanud hoopis lambad kaarikule panna, tundus Ashile alguses. Talle tuli meelde ka võigas könt, mida eelmisel õhtul ekraanil oli näinud. Praegu jäi see varju ning mees ohkas kergendunult. Talle meenusid taas eelmised mängud, kus tribuudid olid mõlemad samasugused pisikesed olnud nagu too tirts seal lambavammuses. Kuigi hetkel tundus Acheronile too enesekindlam. Stilistitöö mehele isegi meeldis, õnneks olid eelmise aasta verega plätserdajad ametilt eemaldatud. Kes ikka enne mänge verd tahab näha, areen on see punaste ojade voolamise koht. Kapitooliumis olgu ikka sära, uhkus ja pidu. Areen rõkkas, kui too väike talleke oma vigase käe tervituseks üles tõstis. Ash aga vaikis mornilt, sest säärane puudus häiris teda. Ka mehe sõber Jago kuulus ühekäeliste hulka, oli tal vahva robotkäsi, mitte mingi võigas moondunud armiline könt.
Ainult ühed tribuudid veel ja siis tulevad tema tibukesed. Ash muutus vaikselt rõõmsamaks, olemine oli ka päris hea. Eelmisel aastal oli üheteistkümnes oma riided täitsa õlgedest valmistanud, seekord siis piirduti ainult maalimisega. Mees eelistas rohkem viimast varianti, see nägi tema meelest elegantsem välja. Päris kindlalt oli tribuudil mugavam ka. Acheron pingutas oma mälu, ta nagu mäletas seda tumedanahalist armsakest eelmise päeva ülekandest, aga samas ei mäletanud ka. Kutt vandus mõttes, et järgmine Lõikuspüha ei hakka ta enne jooma, kui kõik armsad lapsukesed on välja valitud. Iga aasta lubas ta seda endale, kuid ükski aasta polnud mees veel hakkama saanud. Ash plaksutas teistega kaasa, märgates kui ilus on mõlema noore lai naeratus. Huvitav, kuidas nood ringkondades hambaid hooldavad, et need nii valged on. Mees arvas, et neil on veelgi paremad puhastusvahendid kui neil siin. Ta küll hõõrus enda kikusid iga hommik ja õhtu pulbriga, kuid ikka pidi kuu lõpus hambaid koorimas käima.
Ja sealt tulidki tema kallikesed! Acheron hõiskas ja möirgas nii, et nad teda peaaegu isegi kuulsid. Peaasi, et pärast on meeles tabletti võtta, muidu homme häält pole, et tibukesi suurepärase paraadi eest õnnitleda. Ta oli nii uhke oma kullakeste üle. Nad nägid täpselt nii head välja nagu Ash lootnud oli. Neiu püsis oma kontsadel suurepäraselt püsti ja see Roland või keski, kuigi tribuut oli oma nime mehele tohutult korranud, siis ei suutnud ta seda ikka meeles pidada, naeratas nii ehedalt. Kui poiss oma tiivad avas, hakkas neis peituva mehhanismi tõttu langema õrna tuhapuru, jättes kaariku taha rambivalguses küütleva puru vaikselt allapoole langema. Acheron oli neile eriefekte põgusalt maininud, kuid need oma armsatele ikkagi üllatuseks jätnud. Nad ise vist ei pannudki tähele, mis nende selja taga toimus, kuid tribuunid läksid pööraseks. Mees oli rõõmus, et tema stilistitöö viimaseks jäi. Võimas mulje pidi sponsoritele küll jääma tema põrguprintsist ja -printsessist. Ash pidi ju oma kallikesi vähemalt niigi palju aitama, et neile mõni pakk saadetaks areenile.