Livin' here is paradise

Teise ringkonna meeskond oli juba kohe peale hindamisi nende üle veidi arutanud, aga keegi ei osanud siiski arvata, mis punktid nad saada võiks. Otseselt midagi valesti ei olnud kummalgi küll läinud, seega ilmselt tulevad ikka üle keskmise kõrged punktid. Igatahes olid nad nüüd kõik koos ilusti teleka ees punktide ootel. Õhkkond oli võrdlemisi rahulik, sest midagi karta kellelegi iseenesest ei olnud. Selina oleks võib-olla eelistanud oma punktisumma üksi teada saada, aga ilmselgelt ei olnud see praegusel hetkel võimalik. Seega pidi ta lootma, et see just väga madal ei ole. Ta oli ikkagi karjerist. Ta oli enamuse oma elust selle hetke nimel treeninud. Ta oli endast kõik andnud - või kas ikka oli? Igasugused kahtlused vallutasid aegajalt neiu mõtted. Mida ta oleks saanud paremini teha? Igatahes ei jäänud praegu enam midagi teha ja seega pidi ta eesootavaga leppima. Tõenäoliselt tuleb sealt siiski midagi head. "Kuidas tunne on?" küsis ta Zivilt veel enne kui punktide jaotamine hakkas.

OT: Mu laisad tibukesed.

Zivil üldiselt sellega probleemi ei olnud, et ta kõigi ees oma punktid teada saab. Kutt teadis, et ta tegi hästi, ja ta saab kõrge summa punkte. Kuigi vaevalt, et maksimumi. Ta ei mäletanudki, et kas keegi oli kunagi maksimumpunktid saanud. Üksteist küll, aga kaksteist? Aga noh, vahet ei olnud ka väga. Tema punktid olid olulised praegu, mitte kellegi, kes tõenäoliselt surnud oli.

Ziv sättis end mugavalt diivanile istuma ja muigas kergelt Selina küsimuse peale. "Ei tunne midagi erilist," arvas kutt lõbusalt. "Mul läks hästi, väga madalat skoori saada ei tohiks." Muidugi ta ei saa. Ta on Ziv, kurat võtaks. Ja niigi olid sponsorid palju tema peale panustanud. Saatja teadis rääkida, et suuresti selle pärast, mismoodi ta Jago väikevennaga käitunud oli. Ju siis kiusamine ja iseloomu näitamine neile sponsoritele ka meeldis. Väga hea, et meeldis. "Ja kuidas sul tunne on?" uuris Ziv siis Selina suunas vaadates. Ei saa ju ebaviisakas olla ja küsimata jätta.

Jago oli väljas olnud enne just. Ta oli katusel oma kamasid harjutanud ja ajataju veidi kaotanud. No juhtub. Nüüd, aga astus mees teisel korrusel asuvasse korterisse ning muigas, kui nägi, et kõik juba teleka juures valmis olid. Jago pani oma kamad lauale, haaras sealt moosipiruka ning hüppas sujuvalt üle diivani seljatoe, maandudes Zivi kõrvale. "Kas ma magasin midagi maha?" küsis Jago lõbusalt naeratades ning haukas suure suutäie pirukast. Saatja, kes seal lähedal seisis, pööritas mehe käitumise peale silmi, teised võitjad väga välja ei teinud. Kõik olid juba harjunud, milline Jago oli. Koguaeg oli lõbusa. Tal oli seljas maika ja tema robotäsi puhkas ta põlvel. Jalas olid mehel helehallid dressipüksid ja mustad tossud.

Selina ohkas üsna märkamatult, kuuldes kui enesekindel Ziv oli. Ilmselt oleks ta ka pidanud olema. Just sel hetkel otsustaski tüdruk, et nüüd ta on jälle enesekindel ja keegi ei saa teda selles häirida. "Ütleks, et hea," sõnas ta muie näol, "ei saanud otseselt ju halvasti minna." Lina kortsutas veidi pahaselt kulmu, kui Jago sisse astus. Ta polnud tegelikult noormehe puudumist enne tähelegi pannud, mis oli veider arvestades tema energilisust ja lõbusust ja kõike, aga ilmselt oli Lina siis liiga ametis põdemisega. Ta ohkas kergelt, kui üks nende mitmest mentorist diivanile hüppas, aga ei hakanud midagi ütlema. Selline ta juba oli. Aga nüüd, kus Jago oli siin tundis Selie millegi pärast veel suuremat survet endal, et tal peab hästi minema. Oi kuidas ta oleks tahtnud praegu noormehe käest selle moosipiruka haarata, aga ilmselt ei oleks keegi, eriti Saatja, sellele hea pilguga vaadanud.

Ziv muigas kergelt, saades aru, et Selina ei ole endas nii kindel, kui Ziv oli. "No ma ka ei usu, et sul meeletult halvasti läks," ütles Ziv lõbusalt. Siis tõstis ta pilgu Jagole, kes oma tavapärases lõbusas olekus nendega ühines. "Me arutasime, et kas Akiva on šokiseisundist välja tulnud või ei saa ikka endaga hakkama," ütles Ziv pead kallutades, kaval pilk Jagol. Aga ilmselgelt ei rääkinud ta tõde. "Soovid enda arvamusega ühineda, sa tunned teda siiski kõige paremini," sõnas Ziv end sirutades, et diivanilaualt oma šampuseklaas võtta.

Jago kortsutas kulme kui Ziv tema venda mainis ning virutas talle oma robotkäega vastu pead. Mitte tugevalt, üsna õrnalt, aga paras kolks käis ära ikka. "Mu vend saab varsti vaadata millisesse lõksu sa mängudel astud," muigas Jago lõbusalt Zivile ja pistis ülejäänud piruka endale suhu. Saatja ja teised võitjad vaatasid teda millegi pärast pahaste pilkudega. "Mida?" küsis Jago, endal suu täis. See kuradi Ziv raisk. Fakt oli see, et õnne korral tuleb tagasi ainult üks teise ringkonna tribuut ja see võimalus oli ka väga väike. Mõlemad ei tule kindlalt tagasi. Ja kuigi Zivil olid väga head panused ja väga suured võimalused võita, ei tahtnud Jago tema peale panustada. "Mis te hindamisel tegite?" küsis Jago huviga.

Selina vaid ohkas. Et nad ka Akivat rahule ei saanud jätta. Ja üleüldse oli vaja togida üksteist koguaeg, rahulikult olla üldse ei suutnud. Lõksu astumise märkus oli muidugi neiu jaoks kui hoops selgest taevast. Ta teadis küll, et praegusel hetkel oli see küll Zivile suunatud, aga reaalselt oli noormehel suurem võimalus võitjana väljuda, mõlemad nad ju ei saanud. Isegi sponsorid panustasid noormehele tunduvalt enam. Selina ainus võimalus oli, et Ziv teeb mõne tobeda vea ning ta saab kavalusega hiilata. Näitsik neelatas praktiliselt kuuldavalt ning võlus näole veidi kahtleva, kuid siiski naeratuse kui Jago küsimust kuulis. Valenti teaks seda kõike juba, kui ta õigel ajal õiges kohas oleks. "Haarasin oda ja panin kõik mängu," vastas ta siiski võrdlemisi enesekindlalt.

Ziv aietas kergelt, kui Jago talle vastu pead virutas. Ebaviisakas! "Ma ei tee lolle vigu," mainis Ziv muiates. Lõksud küll talle nõrk koht ei olnud. No, siis oleks, kui need on tõeliselt peened, aga olgem ausad, kas neil seal kellelgi on aega, et nähtamatust niidist lõks punuda? "Ja mina tegin sama kirkaga," muigas Ziv lõbusalt, kui Jago küsis, et mis nad hindamisel tegid ja Selina juba vastas. "Ei olnud erilist mõtet midagi muud näidata, peale oma tugevuste, või mis?" Oleks suhteliselt loll võtta vibu ja seda lasta, kui see ilmselgelt polnud miski, mida Ziv ka reaalselt kasutaks. Oskas kasutada, aga mitte kõige täpsemini.

"No mina ei tea, oleksite ju võinud üllatada sponsoreid ja lõkke tegemisega hakkama saada," pakkus Jago lõbusalt, ise ikka moosipirukat nosides. Tema omal ajal vehkis ka kamadega. Sai päris ilusad numbrid ka sealt hindamiselt. Karjeristid kindlasti üllataks kui nad näitaks midagi muud peale relvade, millega nad osavaimad on, aga Zivil oli õigus selles suhtes. Polnud tark hakata hindamisel näitama midagi, mida sa ei oska nii hästi. Seal tuleb ikka kõik mängu panna. "No ma usun, et te saate head punktid, teine ringkond on alati head punktid saanud," seletas Jago lõbusalt kui oli oma piruka nahka pistnud, ning sirutas käe, et uus võtta.