Väss

Tõmmelnud punktist punkti, et aru saada, kas ta midagi suudab teha, oli Myles ennast päris ära väsitanud. Lihasmass oli tal suht olematu ning enamike relvi ei jaksanud ta liigutadagi. Viskenugadega oli päris hästi läinud kuni nooruki käsi krampi oli läinud. Ta oli veel veidi ringi siblinud, korra oma eluruumides käinud ja nüüd tagasi treeningkeskuses otsustas teisi punkte katsetada. Tribuute oli siin veidi vähemaks jäänud, kuid populaarsemad - sõlmed, taimed, tuli - olid hõivatud. Nooruk suundus platsi poole, kuhu oli kokku kuhjatud kõikvõimalikku ehitusmaterjali. Kiri ekraanil teatas, et tegu on varjualuse meisterdamisega. Visanud veel pilgu üle saali, et näha, kas mõni liidukaaslane temaga ühineb, kuid kõik tundusid hõivatud, hakkas Myles juhendeid sirvima. Teksti oli palju ning samuti pilte ja kogu see värk tundus noormehel silmnähtavalt üle jõu käivat. Siiski oli kutt jonnakas ning astus ärritunult materjalihunnikule lähemale, otsustades, et üritab ise midagi kokku keerata. Ta oskas juhtmeid omavahel kokku klapitada, samuti oli ühe uue generaatoriruumi ülesseadmisel kaasa löönud.

OT: Laurel

Laurel oli esimese päevaga käinud põgusalt läbi kõik punktid, mida treeningkeskus neile pakkus. Kõik peale selle ühe, mis keskendus varjualuse ehitamisele. Teadagi oli see midagi, mis karjeriste naerma ajas ja samal ajal vaesemate ringkonna tribuutidele võimalust pakkus. Teadagi haaravad karjeristid esimeste minutite jooksul Küllusesarve ja kõik selle eelised enda kätte, samal ajal kui teised peavad lageda taeva all olema. Kuna see oli päris reaalne, siis otsustas Laurel siit siiski läbi käia, panna natukene kõrva taha, et ta saaks kõige elementaarsemaga hakkama. Areenil võib see ju tema elu päästa.

Viimased veerand tundi veetis näitsik tuletegemise juures. Juhul kui esimesed korrad pusis ta pikalt, siis lõpuks sai ta tule päris kiirelt üles, kasutamata seejuures tikke. Karjeristid sellega ilmselt hakkama ei saaks Areenil ja miks nad peakski - neil on ju suur kogus tikke. Pluss veelgi suurem valik relvi. Nad oskavad ainult teisi tappa, mitte ise ellu jääda.
Tuka kõrval oleva pikema juuksesalgu endale kõrva taha lükanud, tõusis Laurel tulekollete juurest püsti ja kõndis järgmise punkti juurde, kus oli küll keegi poiss ees, kuid vaevalt ta toda palju segab seal. Mida lähemale neidis jõudis, seda paremini seletas ta tüübi seljal olevat numbrit, kuni luges välja number viie. Laurel oli põgusalt teiste ringkondade lõikust näinud, aga just viienda poiss jäi talle meelde enda mässumeelsusega. Vähemalt julgeb keegi enda arvamust avaldada.

Haaranud hunnikust kaks peenikest pulka ning veidi nööri, üritas Myles neid omavahel risti kinni siduda, et tekkinud atrbuuti ukseavana kasutada. Sõlmede punktis ta käinud polnud ning seetõttu ei tahtnud ettevõtmine kuidagi õnnestuda. Ta keerutas peaaegu terve köiejupi ümber oksakeste ning tegi sinna otsa mitu umbsõlme. Paraku vajus kogu kaadervärk kohe kokku. Nooruk kiristas hambaid, tundes ärritushoogu lähenemas. Ta rapsas noaga lahtiharutamatu sõlmepusa ehituse küljest lahti ning katsetas okste teistmoodi sidumist. Kutt jäi jälle hätta, kui asi jõudis sõlmedeni. Myles igatses traati, mis peale selle painutamist või kuhugi kinnitamist ise kuju võttis, mida sai omavahel lihtsalt kokku keerutada või sulatada, ilma mingeid vusserpussereid kasutamata. Ta viskas totaka kraami oma käest maha ning pöördus ringi, et mõni teine punkt leida, kuid nähes kuuenda neiukest otse enda poole suundumas, jättis ta plaani kõrvale. Macon oli maininud selle tüdruku kampa võtmist ning Myles mõtles, kas too on selle idee juba kamba võtnud ning kas plika juba teab, et ka kuningas neil liidus on. Praegu oli kahtlemata soodne aeg teisega tutvust teha. Kes teab, võib-olla tahab tsikk temaga koos majagi ehitada. "Tere," sõnas nooruk enda kohta üllatavalt söekalt. Ta otsustas kohe ka oma viimase mõtte teoks teha, pakkudes: "Kas sa tulid varjualust ehitama? Me võime seda koos teha." Kutt otsustas siiski varjata, et ta ise sel alal üsna saamatu on. Äkki kuuenda tüdruk saab ekraani juhistest aru ning ta ise mõikab teemat pliksi kätetööd vaadates. Loota ju võib.

Laureli pruunid silmad silmitsesid juba välja pandud õpetusi, mis ekraanidel vastu vaatasid, ning oksakesi nööri ja suurte lehtedega. Loodetavasti on neil võimalik areenil kõike siin õpitud kasutada, sest vastasel juhul on see punkt eriti tobe. Samas lehtede asemel saaks kasutada magamiskotti ja nööri asemel riideribasi, aga kui öösiti on areenil talviselt külm, siis vaevalt küll. Kui viienda poiss Laureli tervitas, liikus näitsiku pilk poisile. Nimede peale oli neidisel kehv mälu, mistõttu ilmus tema kulmude vahele väikene korts, kui tüdruk püüdis poisi nime meenutada. "Tervist," tervitas Laurel noormeest vastu, jäädes tema kõrvale seisma. Kuuendiku pilk liikus hetkeks pulkadele ja nööripuntrale viienda poisi ees, kuid ei öelnud midagi ega hakanud isegi mõttes naerma. Ega kõik ei saagi osata neid asju. Vaevalt karjeristid oleksidki paremini teinud.
"Mõtlesin jah paar asja kõrva taha panna. Ega selline oskus mööda külge alla ei jookse," noogutas Laurel kergelt. Enda lahtised juuksed punupatsi pannud, võttis tüdruk kaks pulka ja nöörijupi, millega Myles enne pusinud oli. Kuna neidis oli sõlmede punktis päris pikalt istunud, ei valmistanud ette näidatud sõlm, mis hoiaks kahte pulka koos neidisele mingit raskust. Pulgad omavahel risti pannud, hoides ühte enda keha ja käe vahel, et saaks nööri paremini ümber pulgaotste punuda.