I hate waiting

Silver oli pärast hindamist läinud kohe pesema, kuna tundis end tõsiselt räpasena. Kuid neidis ei osanud arvata, millest selline tunne tuli - kas süüdi olid Kapitooliumi üles vuntsitud hindajad, üldse kogu see värk nende mängudega või fakt, et neid sunniti omandatud teadmisi kasutama teiste vastu eesmärgiga tappa. Neidis ligunes sooja duši all ligi pool tundi, jäädes oma tuppa istuma. Ta tahtis natukene üksi olla. Samas oli tüdruku toa uks lahti, olles avatud kõigile, kes soovisid sisse tulla. Harry ei saanud seda neile keelata.
Näitsik leidis endale selga mugavad kodu meenutavad riided, jättes enda niisked juuksed lahti. Toa klaasseina pildiks oli ta valinud metsa, millega kaasnes vaikne lehtede sahin, linnulaul ja vaikus. Loodetavasti on Areen midagi selle sarnast, sest vastasel juhul ei pea Silver seal lihtsalt vastu.
Lamades voodis külje peal, mõlemad käed pea all, jälgis neidis ilma ühegi mõtteta peas ringi jooksmas olematu tuule käes liikuvaid lehti. Ta igatses kodu, aga veelgi rohkem igatses ta enda venda. Rudy. Endamisi ohanud, keeras Silver sellili. Hindamise tulemuste teatamiseni oli vähemalt kaks tundi veel aega.

Spoiler:

Hindamine oli Maconi jaoks möödunud täpselt niimoodi, nagu kutt juba varem ette planeeris. Ta ei vaevunud seal pingutamagi, sest saadav punktisumma polnud noormehele oluline. Macon tahtis vaid, et need mängud lõpuks pihta hakkaksid ning ta saaks oma suitsiidsena kõlava eelmisel aastal tehtud lubaduse täide viia. Pärast saalist lahkumist jäi Macon Silverit ootama, aga viimane ei tundunud üldse heas tujus olevat. Koos mindi küll liftiga eluruumidesse tagasi, kuid õige pea jättis tüdruk Maconi üksi. Läinud oma tuppa ja vahetanud riided ära, otsis noormees järgmisena üles Cruxi, kellega ta ajaviiteks hindamisel toimunut arutas.
Juba vaevalt kümme minutit kestnud jutuajamine suutis Maconi nii ära väsitada, et ta otsustas vahelduseks paaritunnise uinaku teha, aga siis meenus kutile Silver, kes pärast hindamist kuidagi väga eemalhoidvaks muutus. Kavatsusega välja uurida, mis toimub, jalutas poiss enda toa asemel hoopis Silveri juurde. Uks oli lahti, nii et sissetungimises tüdruk teda süüdistada ei saa, juhul kui ta endiselt tujust ära on. Jäänud ringkonnakaaslase voodi lähedal seisma, viis poiss pilgu seal pikutavale Silverile. "Juhtus midagi? Ma pole sind ammu nii vaiksena näinud," alustas Macon, ristates käed rinnal. "Aga kui ma segan sind ja tahad, et ma ära läheksin, siis ütle ning ma teen seda," lisas ta.

Spoiler:

Silveri pruunid silmad jälgisid enda käsi, mis ta oli enda ette tõstnud, libistades pilguga üle pisikeste valgete armuda, mis ta on aastatega metsas töötades saanud. Vähemalt need on hetkel midagi sellist, mis tema juures ei muutu. Harry teadis, et hetkel, mil ta areenile jõuab, pole ta enam see sama tüdruk seitsmendast ringkonnast, keda näitsiku pere ja sõbrad teavad. Loodetavasti ei muutu ta nii palju, et ta end hiljem ära ei tunneks.
Harry ei pannud tähele, kui Macon tema tuppa sisenes, aga kui poiss teda kõnetas, ehmatas neidis märgatavalt. Käed enda kõhule langetanud, viis Silver pruunid silmad noormehele. "Otseselt mitte. Ma tahtsin lihtsalt mõnda aega üksi olla ja pea klaariks saada," raputas ta pead, olemata enda sõnades päris kindel. Enda mõtete ja tunnete kirjeldamises pole Harry kunagi osav olnud. "Sa võid jääda. Mulle kuluks ühe tuttava näo seltskond ära. Kes teab, kui kauaks mul seda luksust veel jagub," turtsatas ta lisaks, pöörates pilgu tagasi metsale toa seinal. Mängud olid nii lähedal.

"Ma loodan, et sa said nüüd piisavalt üksi olla," sõnas Macon, kui oli Silveri ära kuulanud. Vastupidiselt tüdrukule ei tahtnud Macon omaette olla, sest talle meeldis tüdruku seltskond. Isegi kui noormees üritab end tagasi hoida, on ta ikkagi kõik Kapitooliumis veedetud päevad mõelnud sellele, missugune võiks nende elu olla, kui kumbki poleks mitte kunagi areenile läinud – ka mitte nende mõlema vennad. Mis oleks saanud siis? Kas Macon abiellunuks kunagi Silveriga või poleks nad tavaolukorras kunagi teineteist sellisel viisil märganudki? Suutnud viimaks need mõtted peast pühkida ja hetkesituatsioonile keskenduda, istus kutt voodiäärele, kuna Silver polnud teda ära ajanud. "Igatsed kodu?" järeldas poiss, kui oli oma pilgu samuti metsa kujutavale seinale libistanud. Kodust rääkimine ei olnud Maconi jaoks enam isegi hell teema, sest ta teadis juba terve viimase aasta, et aega seal talle kauaks ei jätku.

Silver naeratas õrnalt Maconi sõnade peale, tõustes voodile istuma. Käega enda juuste tõmmanud, viis neidis pruunid silmad seinalt noormehele enda kõrval. Pea tema ülale toetanud, otsides üles poisi parema käe, põimis neidis nende sõrmed. "Ma igatsen vabadust, mis kodus oli. Ja Rudy't. Ta oskas alati öelda, mida teha," lausus Harry vaikselt, hääl peaaegu sosin. Ta peitis enda pruunid silmad suletud silmalaugude taha. Tema silme ette ilmus pilt enda vanemast vennast just sellisena, nagu ta oli enne mängudele minemist, kui nende pere sai viimased kolm minutit temaga. Silmad uuesti avanud, tõstis näitsik enda pea ja vaatas Maconile otsa. "Ma kardan, Macon," sõnas Silver sosinal.

"Ma mõistan. Mina igatsen täpselt samamoodi kodu. Ja oma venda. Isegi Rudyt, kuigi ta oli rohkem Hadriani sõber ning mulle pigem tuttav," rääkis Macon vaiksel toonil, hoides pilku Silveril. Nende mõlema perekonnal oli sarnane saatus: koguni kaks last mõlemast perekonnast lõpetasid Näljamängudel. Macon läks küll vabatahtlikult, aga see ei muuda fakti. Ja väga suure tõenäosusega kaotavad nii Macon kui ka Silver areenil oma elu. Herriotid ei jääks küll päris lasteta nagu Maconi surma korral Rhodesed, aga kuid see ei muudaks midagi kergemaks. Kui noormees kuulis, et Silver kardab, haaras ta näitsiku tugevalt oma embusesse. Kõige hullem oli mõelda, et ta ei saa Silveri päästmiseks mitte midagi teha. Oma elu võiks Macon ohverdada neidise nimel iga kell, kuna ta ei vajagi seda, aga sellestki jääks väheks, sest nendele lisaks on areenil veel 22 tribuuti. "Mina samuti, aga ma ei usu, et meie oleme ainsad, kes eesolevat kardavad," lausus noormees lõpuks. Ta teadis, et need sõnad Silverit ei rahusta, kuid midagi muud Macon öelda ei osanud.

Maconi sõnade peale õrnalt naeratanud, liikus Silveri veel viivuks enda vennale ja Hadrianile ning kuidas nad neljakesi alati koos jõlkusid. Pigem oli see küll nõnda, et Macon ja Silver lihtsalt käisid enda vendadel pidevalt järel, jäämata kordagi maha. Ilmselt kui näitsik poleks seda teinud, ei oleks ta kunagi tundma õppinud Hadriani, rääkimata siis veel Maconist.
Noormehe embuses tundis Harry end natukene rahulikumalt, peites enda pruunid silmad uuesti suletud silmalaugude taha ja hingates paar korda sügavalt sisse, et säilitada see rahulik olek. Enda pea poisi rinnalt tõstnud, avades ka silmad, jäi Silver tüübile hetkeks lihtsalt otsa vaatama. "Aitäh," lausus neidis peaaegu sosinal, kinkides Maconile õrna naeratuse. Ilma selle noormeheta oleks näitsik juba enne mänge hulluks läinud ja alla andnud. "Loll oleks mitte karta," turtsatas neidis vaikselt, püüdes õhkkonda natukene rõõmsamaks muuta.

Ka Macon tundis, et Silveri abiga suutis ta siin mingigi osa oma tervest mõistusest säilitada, sest üksi oleks noormees juba ammu alla andnud. Kui ta pidi niikuinii surema, siis miks mitte kohe? Ainult et nüüd oli tal Silver, kelle pärast pidi võitlema. Kuni vähegi võimalik on, üritab Macon tüdrukut elusana enda kõrval hoida. Kui ta ise sureb, peab aga ringkonnakaaslane üksi hakkama saama. Tüdruku naeruturtsatuse peale lubas ka Macon endale ühe pooliku naeratuse, sest need sõnad olid puhas tõde. Kindlasti kardavad isegi need võimsad karjeristid mingil määral. Kellegi elu areenil ei ole kindlustatud. Paari järgneva hetke jooksul vaatas kutt midagi lausumata lihtsalt Silverile otsa, enne kui võttis nõuks tüdrukule millestki rääkida. Kui ta seda praegu ei tee ja areenil ka midagi lootusetult valesti läheb, ei pruugi teist võimalust enam kunagi tulla. "Silver, ma... ma olen... sinusse armunud," pomises kutt vaikselt, langetades järgmisel sekundil pilgu. Noormehe käitumisest võis Silver juba enne sellest aru saada, aga Macon polnud neid sõnu kunagi varem välja öelnud, kuna teadis, et see olukord on lootusetu. Isegi kui üks mingi suure ime läbi pääsema peaks, ei järgne teine iialgi. Selline on nende saatus.

Silver on viimasel ajal püüdnud hoiduda sellistest mõtetest, mis oleksid seotud Areeni ja seal suremisega. Kuigi näitsik on leppinud juba mõttega, et elusana ta sealt välja ei tule, ei tahtnud neidis enda motivatsiooni, tuju ja ensekindlust sellega alla viia, et hakkab põdema kuidas ja kuna ta enda lõpu leiab. Aga ühes oli näitsik kindel - ta püüab võimalikult kaua elus püsida.
Maconi sõnade peale õrnalt naeratanud, tõstis tüdruk vasaku käega noormehe pead natukene kõrgemale, et poiss talle otsa vaataks. "Sa pole ainukene," tunnistas neidis sosinal. Hetke veel noormehe silmi ja enda peegeldust nendes vaadanud, langetas tütarlaps enda pilgu noormehe huultele, millele ta järgmine hetk õrna suudluse kinkis. Olukord oli tõesti lootusetu nende kahe jaoks, aga nii kaua kui neile veel aega on antud, peaksid nad sellest kõike võtma.

Maconi taktika piirdus samuti sellega, et endale võimalikult palju elupäevi kindlustada, sest nii saab ta võimaluse oma liitlastele abiks olla. Kui mitte Silver, siis keegi neist peab ikka võitma, kuna muidu poleks kokkuvõttes sellel kõigel mitte mingit mõtet.
Kuulnud Silveri vastust, tuli Maconile see üllatusena, sest ta oli eeldanud, et tüdruk saab selle jutu peale pahaseks. Nad ei tohiks siin romantikat arendama hakata. Samas järele mõeldes olid nad seda niikuinii juba teinud... Kui näitsik Maconit suudles, vastas noormees tüdrukule samaga ja liibus viimasele lähemale, lastes kätel Silveri pihale vajuda. Tema arvas samuti, et kuni neil on veel võimalus natukenegi koos olla, tuleks sellest võtta viimane. Areenil ei saa nad mitmel eri põhjusel selliseid liigutusi endale lubada.

Kui Maconi käed tüdruku pihal endale koha leidsid, libistas Silver enda teise käe samuti poisi kaelale, hoides enda pruune silme suletud silmalaugude taga. Talle meeldis noormehe lähedus ja tema puudutused, mis panid tüdruku tundma turvaliselt ja erilisena. Kui oleks ainult olnud võimalik, et kumbki neist ei oleks kuidagi seotud mängudega ja neil oleks võimalik elada normaalset elu. Huvitav, milline see normaalne elu oleks välja näinud.

Silveriga koos olles kippus kõik muu ununema ning mured Maconi peast kaduma. Ei olnud mingit Kapitooliumit, peatseid surmamänge, paari tunni pärast toimuvat punktide jagamist ega üldse mitte midagi. Ka igatsus seitsmenda ringkonna metsade järele oli noormehe meeltest pühitud. Kui ta vaid saaks igavesti niimoodi jäädagi, tunneks Macon end mitte kõige õnnelikuma inimesena Kapitooliumis ega Panemis, vaid terves maailmas, olgugi et ta ei teadnud eriti midagi sellest, mis mujal maailmas toimub. Surunud huuled tungivamalt Silveri omadele, lasi noormees oma paremal käel neidise pihal aeglaselt ülespoole libiseda, kuni see peatus Silveri heledates juustes. Kõik selle tüdruku juures tõmbas Maconit ligi nii nagu mitte kunagi varem.

Silver naeratas õrnalt läbi suudluse, kui Maconi käsi tema juusteni jõudis. Viimased olid ilmselt veel niisked, kuna polnud just palju aega möödunud sellest, kui tüdruk pärast hindamist duši all käis. Noormeest kindlamalt vastu suudelnud, suutis ka tema kõik unustada. Olid ainult nemad kaks ja see magus suudlus, mis pani liblikad tüdruku kõhus ringi lendama, pani naha kõik surisema ja ajas pea sassi. Õnneks oli uks kinni, kuid lukustamata, aga vähemalt ei astu keegi ootamatult sisse, sest see oleks tõsiselt imelik.

Praegu mõtles Macon vaid sellele, et ta oleks võinud sagedamini kasutada võimalust kõik segavad mõtted ja emotsioonid peast välja visata, sest praegu toimuv oli nagu arstirohi haavadele, mida need alamata mängud juba Maconile olid põhjustanud. Noormehel polnud vähimatki aimu, kas ta tõmbas enda järel Silveri toa ukse kinni, kui ennist ruumi sisenes, aga see ei tähendanud tema jaoks nii või naa mitte midagi. Jama küll, kui keegi sisse astuks, kuid see oleks täielikult inimese enda viga.
Kui natukese aja eest oli tüüp istunud voodiäärel, otsustas nüüd Macon enda asendit mugavamaks muuta, sättides end kindlalt terve keha ulatuses voodi peale, mis omakorda võimaldas noormehel Silverile veelgi lähemale liibuda. Suudelnud taas oma ringkonnakaaslase pehmeid ja magusaid huuli, hoides näitsikut samal ajal enda käte vahel, lasi Macon mõne hetke möödudes sõrmedel libiseda Silveri särgikaeluseni, et paar esimest nööpi lahti teha.

Maconi suudlused muutsid Silveri pea korralikult paksuks ja tühjaks. Neidis ei suutnud keskenduda ega mõelda millestki muust kui noormehe ouudutustest ja suudlusest. Vajunud voodile sellili, tõmbas tüdruk noormehe endaga kaasa, jättes viimase enda peale. Üks käsi endiselt poisi kaelal, libises teine tüübi rindkerele, katkestamata kordagi seda imelist suudlust, kui ainult hetkeks, et natukene hingata, sest ilma hapnikuga ei saa tüdruk lihtsalt hakkama. Tundnud, kuidas poisi sõrmed hakkasid vaikselt tema pluusi nööpe avama, läbis Harry't seletamatu värin, aga see polnud ebameeldiv, vaid hoopis vastupidi. Tegelikult ei tohiks Silver enda ringkonnakaaslasega nii lähedal mängudele nii lähedaseks saada, aga seda mitte teha tundus patuna.

Kui Macon mõneks hetkeks hingamise eesmärgil Silveri huultest eemale tõmbuma oli sunnitud, käis tema peast läbi mõte, et see, milleni nad ilmselt varsti välja jõuavad, ei ole praeguses olukorras õige. Korralikud suhted peaks ju arenema aeglasemalt. Poisi järgmine mõte aga meenutas talle, et aeg on just see, mida neil kahel enam raisata pole. Üks neist jätab oma elu sajaprotsendilise tõenäosusega areenile, teisel on vaid imepisike lootus pääsemiseks, seega oli valida ainult kahe variandi vahel: kas nüüd või mitte kunagi. Jõudnud otsusele, et esimene variant kõlab paremini, kummardus noormees taas Silveri kohale ning jätkas seda suudlust, mis neil pooleli jäi. Aegamisi lasi ta huultel liikuda Silveri suult üle neidise kaelale, sõrmed samal ajal nööpidega edasi tegelemas.

Ilmselt see, milleni nende tegevus jõuab, polegi praegusel hetkel kõige mõttekam, aga siis tekib jällegi küsimus, et mis oleks. Neil on ilmselt ainult paar päeva jäänud elada. Nende mõne üksiku päevaga ei jõuaks kumbki neist nagunii kõik enda unistused ja ootused täita. Seega miks mitte lihtsalt teha midagi lolli, sest aega selle kahetsemiseks neil nagunii pole.
Kui Maconi huuled Silveri kaela puudutasid, jättis neidise süda kindlalt löögi vahele, tehes pausi, mis tundus igavene. Aga õnneks hakkas viimane uuesti tööle, rütm palju kiirem ja ebakorrapärasem kui enne. Pruunid silmad endiselt suletud silmalaugude taga peidus, hammustas Harry endale alahuulde, püüdes samal hingamist mitte unustada.

Macon igatses praegu Silveri lähedust rohkem kui midagi muud maailmas, unustades seejuures ära ka fakti, et kogemusi tüdrukutega on tal varasemast elust häbiväärselt vähe. Suudlemisest kaugemale polnud poiss kunagi veel jõudnudki, seega kõik tema teadmised järgmisest sammust piirdusid vaid teooriaga. Hadrian ja mõned kutid naabruskonnast olid Maconile aeg-ajalt nõuandeid jaganud, mida noormees praegu usinalt katsetaski.
Kutile ei jäänud märkamatuks Silveri reaktsioon sellele, kui tema huuled tüdruku kaela puudutasid, mis andis Maconile teada, et ta on endiselt õigel teel. Ja see, kuidas näitsik mõni hetk hiljem huulde hammustas, tundus Maconi jaoks tapvalt seksikas. Kõik nööbid viimaks lahti saanud, kaotas poiss Silverit katnud ebavajaliku riideeseme, lennutades selle voodi kõrvale põrandale. Hetk hiljem leidsid noormehe huuled taas oma koha Silveri kaelal, millelt ta suudlustega sujuvalt rangluu ja seejärel õlani liikus, käed samal ajal avastamas teed näitsiku püksivärvlini.

Just praeguse hetke pärast needis Silver end mõttes, et miks ta ei leidnud endale selga midagi, mida oleks palju lihtsam uuesti seljast ära kaotada. Nööpidega ruudiline pluuse ja teksapüksid saabastega olid kõige hullem variant, aga pärast duši alt tulemist ei osanud ju neidis mõelda, et midagi sellist veel õhtul tuleb. Ta valmistus kõigest õhtusöögiks ja hindamise tulemuste teatamiseks.
Erinevalt Maconist oli näitsiku teadmiste pagas noormeeste vallas veelgi väiksem. Põhilised poisid tema elus on olnud tüdruku vennad ning perekond Rhodese poisid, kellega koos tüdruk koos üles kasvas. Hadrian oli Rudy kõrval neidise parimsõber. Seega pole Silver põsemusist kaugemale jõudnud, olles täitsa süütukene selles vallas.
Kui Macon pluusi Silveri õlgadelt kaotas, lennutades selle kuhugi eemale, läbis neidist üks meeldiv elektrilaine, mis tõstis ihukarvad tema käevartel üles. Surin jõudis kiirelt tüdruku varvasteni ja isegi juukseotsteni. Tundnud noormehe huuli uuesti enda kaelal, liikumas suudlustega sujuvalt alla poole, arvas Silver, et ta annab lihtsalt otsad.

Võib-olla oli Silveril tõesti riideid natuke liiga palju seljas, aga Macon uskus, et vaatamata oma vähesele kogemustepagasile oskab ta sellest situatsioonist suuremate probleemideta välja tulla. Praegu toimuv polnud ka Maconil ette planeeritud, vaid lihtsalt sündmuste loomulik käik. Võib-olla oli isegi parem, et ta midagi sellist enne praegust aimata ei osanud, sest nii ei jää aega ebavajalikuks paanitsemiseks ja ülemõtlemiseks.
Silveri reaktsioonist enda suudlustele ja puudutustele järeldas Macon, et tüdruk on kas sama algaja kui tema või lihtsalt eriti oskamatute luuseritega koos olnud, sest vastasel juhul poleks Macon saanud kuidagi tüdrukule nii suurt mõju avaldada. Või siis oli kutt algaja kohta ebatavaliselt osav. Mine tea. Silveril jalas olnud teksapükstest ka lahti saanud, vajutas Macon nüüd huuled vahelduseks jälle neidise suule, võttes seejuures Silveri mõlemast käest kinni, et need enda triiksärgi ülemiste nööpideni juhtida – tüdruk tundus praegu liiga tagasihoidlik, et see liigutus ise teha.

Kui Maconi käed Silveri omad poisi särgi ülemiste nööpide juurde juhtisid, muutus näitsik kindlasti näost üleni punaseks. See oli tema jaoks esimene kord ja ta lihtsalt ei osanud midagi teha. Loomulikult on tüdrukul mingigi aimdus, aga see ei aidanud teda hetkel sugugi. Näitsik põhiliselt oli nagu mingi kivikuju voodis, julgemata end liigutada. Vähemalt oskas ta veel hingata.
Püüdes enda instinktidel end juhtida, suudles Silver Maconit vastu, avades samal ajal ükshaaval tüübi triiksärgi nööpe. Enda üllatuseks jõudis neidis kiirelt viimase nööbini, mille ta avas, lükates seejärel särgi noormehe õlgadelt maha. Nüüd jäid veel tüübi teksad, mis tundus veelgi hullem katsumus. Mõttes sügavalt sisse hinganud, libistas Silver enda käed noormehe õlgadelt üle tema rinna alla poole, peatudes alles teksade nööri juures, mille tüdruk samuti avas. Pükste eemaldamise au jättis ta Maconile.

Kuna Macon oli hetkel keskendunud pigem Silveri huultele kui näoilmetele, ei saanudki ta teada, kas neidis muutus näost punaseks või mitte. Küll aga sai Macon veelgi kinnitust oma varasemale arvamusele, et Silver pole selles valdkonnas kogenenum kui tema. Mõlemad olid parajad kobakäpad, aga see oligi mõnes mõttes hea, kuna tegi olukorda võrdsemaks. Kuigi Silver tundus alguses väga krampis ja ärevil, hakkas ta aegamisi julgust koguma, sest muidu oleks särk vist palju pikemaks ajaks Maconile selga jäänud. Teksapüksid jättis aga neidis Maconi enda hooleks, seega pidi noormees natukeseks Silveri huultest eemalduma, et seegi üleliigne riietusese kaotatud saaks. Uuesti suudles Macon tüdrukut alles siis, kui mõlemad vaid aluspesu väele jäid. Nüüd hakkasid Maconi pähe ilmuma mõtted, et äkki on ta liiga saamatu ja mida kõike veel, aga neidise lähedusest ja soojusest tekkiv imeline tunne rahustas kuti peagi maha.

Silver polnud kunagi varem end nii ebakindlalt tundnud ja seda just välimuse suhtes. Tehes lapsest saadik tööd, oli tüdruk teadlik sellest, et ta on üpris sale ja sportlik, kuid olles nüüd Maconi ees ainult lihtsas tumedas pesus, oleks tüdruk end heameelega paksu vatiteki alla peitnud. Äkki on ta siiski nende paari päevaga kohutavalt palju juurde võtnud või hoopis liiga peenikene noormehe maitse jaoks. Sellised mõtted piinasid Harry pead hetkest, mil kadusid ka teksapüksid tema jalast, aga noormehe puudutused ja suudlused muutsid hääled tüdruku peas järjest vaiksemaks, kuni jäi alles ainult üksik pomin.

OT: Ma ei hakka seda kobatsemist siin parem kirjeldama

Maconi jaoks oli Silveri keha täiuslik; tema põdes hoopis teistsugustel põhjustel, millest kõigepealt tuleks mainida noormehe kogenematust. Ta polnud üldsegi kindel, et suudab oma esimesel korral nii hästi hakkama saada, et tüdruk rahule jääks. See tundus kaheldav. Kuna Silveri suudlused ei lasknud Maconil kaua enda ebakindlusest mõelda, keskendus noormees taas vaid tüdrukule, lastes end voolul lihtsalt kaasa viia, sest midagi mida muud tal teha olekski. Peagi olid mõlemad juba alasti, et liikuda edasi viimasele levelile...
Kuskil poole tunni möödudes polnud Macon ikka veel voodist välja roninud, vaid lamas oma ringkonnakaaslase kõrval, hoides viimast kindlalt enda käte vahel. Olgugi et varsti peaks algama tribuutidele punktide jagamine, ei tundnud noormees, et ta siit kusagile enam liikuda tahaks. Praegu vähemalt kindlasti mitte. Küll aga tegi teda murelikuks üks mõte, millest Macon kuidagi enam lahti ei saanud. "Ütle nüüd ausalt, kas see oli sinu arvates väga kohutav?" pöördus ta küsimusega Silveri poole.

Silver lebas endamisi naeratades, pea Maconi rinnal ja parema käe sõrmed noormehe sõrmedega mängimas, niisama sellili voodis, soovides, et see hetk jääks pikaks ajaks kestma. Kuradile need mängud, Kapitoolium ja terve Panem. Aga reaalsus oli siiski hoopis teine. Vähem kui tunni aja pärast seab Saatja nad elutuppa diivanile istuma, et nad saaksid punkte oodata ja siis juba intervjuule. Ning mõned tunnid pärast seda peavad nad juba seisma ringis kuskil areenil ja ootama enda peadselt saabuvat surma. Maconi küsimust kuulnud, ei osanud tüdruk kohe midagi vastata. Keeranud end noormehe käte vahel ringi, toetades end osaliselt poisi rinnale, püüdis neidis leida sõnu vastuseks, aga selle asemel ta paar minutit maigutas lihtsalt suud. "Ega ma olen väga vale inimene millegi sellise küsimiseks.. esimene kord ka minu jaoks ja ... khmk ... aga... ma ei oska tõesti midagi öelda," muutusid Silveri põsed järjest punasemaks, mistõttu langetas neidis enda pea, et blondid juuksed tema näo ümber kaitsva seina moodustaksid.