In your arms I feel safe

"Piisab küll, meile kahele täpselt paras kogus," vastas Noach. Ta võttis kapist kaks taldrikut ja pani need lauale. Mees otsis välja ka mõned tomatid, et need sektoriteks lõigata ja taldrikutele asetada. "Kui me ööbime, siis peaksime rohkem asju kaasa võtma. Magamiskotid, telk, mingid vardad, et grillida," rääkis Ace. "Aga noh, sa hoiad mind isegi soojas," pidi Noach naeratusega tõdema. Talle ei olnudki vaja abielu ja lapsi, talle oli vaja vaid Akivat. Sel määral ei mõjutanud rahuvalvajatele antud lubadus teenida vaid riiki teda üldse, sest Akivaga oleks laste saamine pisut raske olnud ja kooselust piisas täiesti.

Akiva lasi Noachil tegutseda ja potsatas laua taha istuma, kui oma söögi sai. "Mina hoian sind soojas jaa," naeratas Akiva lõbusalt. Kuigi pigem oli tema pisike Noachi kaisus. Aga samas see ei tähendanud, et ta Noachit soojendada ei saanud. Sai ikka. "Kas me tahame kindlasti ööseks jääda?" küsis Akiva, hakates tasapisi sööma.

"Hoiadki, oled nagu suur mängukaru," vastas Noach muigega. Tema armas kaisukaru. "Kui sa ei taha, siis ei pea. Mul on täitsa ükskõik," lisas mees, hakates lõpuks sööma. "Sa oskad täitsa hästi süüa teha," mainis Ace. "Me võime üldse midagi muud ka matkamise asemel teha," ütles mees söömise vahele. Ta oli harjunud kiiresti einestama, mehele piisas täiesti viiest minutist. Tööl olid üsna lühikesed pausid, seal oli vaja kiiresti ära süüa ja tagasi minna.

"Sina oled suurem karu," arvas Akiva muiates. Noach oli tema kaisukas! Ja nii halb oli, kui ta ei saanud öid Noachi kaisus veeta. Kohutavalt halb oli. "Aitäh," muigas Akiva, kui Noach arvas, et ta oskab hästi süüa teha. Edasise peale mõmises nooruk ja kehitas õlgu. "Me võime küll matkama minna. Mulle meeldiks," arvas kutt. Sest siis nad on kohe väga eraldatuses kahekesi mõnusasti.

"Ja mul pole midagi selle vastu," ütles mees naeratusega. "Ma tahaks sind kaasa võtta ringreisile," lisas Noach. Ilmselgelt ei lastaks see aga läbi, pealegi on rahuvalvaja ainsaks "armastuseks" tema töö, seda senikaua, kuni 20 aastat töötatud, sinna oli mehel aga veel palju aega. "Viitsid ikka nii pikka maad käia?" uuris mees muigega. Noach oli äärmiselt sportlik, Akiva oli aga ta kaisukaru, kes spordist väga lugu ei pidanud. Ega see meest häirinud, talle meeldis Akiva täpselt sellisena, nagu ta oli.

Akiva naeratas nunnusti. "Mulle meeldiks, kui saaks kaasa tulla, aga ilmselgelt ei saa." Ja rahuvalvajaks Akiva ka nüüd ei hakka selle nimel, et kuskile ringreisile minna. "Viitsin ikka," arvas kutt lõbusalt. Nad olid ennegi matkanud. Kutt oli pisut väsinud pärast seda, aga see ei tähendanud, et ta ei viitsiks. "Lihtsalt pärast sinna jõudmist tahaks kohe kaissu," lisas nooruk naerdes. Ta vajutas suudluse mehe huultele ja naeratas talle. Noach oli nii armas ikka.