Tibulinnu nokib teil kõigil silmad peast välja

Valora oli Kapitooliumi-eluga juba üsna hästi kohanenud. Praegu koheldi neid kõiki kui aukülalisi, teenindati ja tehti kõik ette-taha ära. Vastutasuks pidid nad ainult varsti Areenile üksteist maha lööma minema. Pole ju palju palutud, eksole. Selle pärast polnud Lora veel muretsema hakanud - ta oli praegu veel üsna enesekindel.
Ta astus treeningkeskusse, enda kaela ja õlgu käigu pealt venitades. Ta oli mentoritega kokku leppinud, et nad tulevad hommikul temaga treenima, et talle veel viimaseid tarkusepärle jagada. Iseenesest polnud midagi uut, aga täna oli tõenäoline, et ka Ziv ilmub kohale. Lora oli küll kunagi temaga koos treeninud, aga tema käe all väga mitte, ja see tõotas täitsa huvitav tulla.
Lora otsustas enne asjaga pihta hakkamist oma mentorid ära oodata - pealegi oli tal nagunii vaja veel veidi soojendust teha. Ta asus nüüd ka oma jalgu venitama, aeg-ajalt ukse poole pilke heites, et näha, kes ja millal temaga liitub.

OT: come at me, mentorid!

Jago ja Ziv olid viimase aasta jooksul pea täiesti lahutamatud olnud. Nad olid pidevalt ninapidi koos. Võta kinni kumb kumma õlale rohkem toetus, aga midagi enamat seal olevat ei paistnud. Või siiski? Ziv oli Jago majja põhimõtteliselt sisse kolinud ja kui teised ringkonna kaaslased sellest veel ei teadnud, siis teise ringkonna ülejäänud võitjad olid sellega küll kursis. Jago ja Ziv astusidki koos treeningkeskusesse. Nagu ikka sõi Jago lõbusalt moosipirukat. Ta pühkis oma robotkäega enda mustalt maikalt tuhksuhkrut, mis tema pirukalt tema särgile pudenenud oli, kuulates samal ajal, mida Ziv seletas. Pilku tõstes märkas Jago Valorat venitamas ja ta muigas rahulolevalt, lausumata siiski sõnagi. Suu oli saia täis, mis sa ikka pudistad eks ole.

Ziv tõesti vaevu käis majas, mis talle määratud oli. Poiss oli enamik oma vajaminevatest asjadest Jago juurde tassinud, seega võis nüüd leida Jago riidekapist Zivi riideid ning kutt vägagi viisakalt võttis pool Jago voodit enda alla. Ning nüüdseks oli kutt üsnagi korras omadega, ei olnud mingi vare ja suhtles ikka inimestega. Olgugi, et tal oli kurb ka vahepeal, eriti nüüd, kui ta tuli tagasi Kapitooliumisse. Oh, kuidas ta tahaks, et Terra, Selina ja Leonis ka temaga siin oleksid. Ziv praegu aga rääkis Jagole sellest, kuidas ta teiste Võitjatega suhelnud oli, kui Jagot tema juures parasjagu ei olnud. Samal ajal liikusid nad Valora poole, kellega nad koos trenni tegema pidid. "Hei," ütles Ziv naeratades, olles katkestanud oma seletamise sellest, millised teised Võitjad olid.

Valora naeratas Jagole ja Zivile, kui neid märkas. Need kaks olid enam-vähem kogu aeg ninapidi koos, seepärast ei olnud Lora neid koos tulemas nähes eriti üllatunud. "Hommikust," sõnas ta neile mõlemale ning hoidis naeru tagasi, kui Jago särgil jonnakalt püsima jäänud tuhksuhkrut märkas. "Sa ajad mulle isu peale," sõnas ta Jago saia poole pead noogutades lõbusalt. Ta polnud endale Kapitooliumi maiusi ülearu lubanud - polnud ju vaja paar päeva enne Mänge oma peaaegu täiuslikku vormi rikkuma hakata.

Jago naeris lõbusalt, hambaid siiski paljastamata ning pakkus saia ka Valorale. Las sööb. Nagunii mingi viimane söömaaeg või midagi. Seejärel vaatas Jago Zivi poole, sest tema ikka ei saanud rääkida. Suu saia täis nagu tal oli. Oleks võinud midagi juua võtta. Jago vaatas ringi ja ohkas. Veepudelit ei hakanud ka silma kuskil.

Ziv muigas, kui Valora sõnu kuulis ning vaatas ka Jago poole, märgates tuhksuhkrut ka, mida Jago oma robotkäega ära pühkida ei suutnud. Häbenemata tõstis Ziv enda käe ja pühkis suhkru mehe särgilt maha. "Mis sa siis teha tahad?" uuris Ziv Valora poole pöördudes jälle. "Sa mine otsi endale juua või midagi," lisas ta muiates, kui kergelt oma keha korraks Jago poole kallutas, nii, et ta lõi oma õlaga vastu Jago õlga, või pigem õlavart.

Valora keeras saia silmitsedes pea hetkeks viltu. Mis see üks suutäis talle ikka teeb. Kurb kah ju, kui ta Areenil verest tühjaks joostes mõtleb, et oleks ikka võinud saia süüa. Seega võttis ta pakutud saia vastu ning hammustas sealt ettevaatlikult ühe suutäie, et ka mitte igale poole tuhksuhkrut ajada. Siis ulatas ta saia muiates Jagole tagasi. Zivi küsimuse peale kehitas ta õlgu. "Nuge ma võin alati loopida, aga kui teil millegi muu kohta mingeid tarkuseteri jagada on, siis võime midagi muud ka teha," sõnas ta.

Jago ei võtnud saia tagasi, vaid lasi Valoral selle ära süüa. Zivi sõnade ja nügimise peale tõstis mees oma robotkäe Zivi pähe ja lükkas ta endast eemale veits, lõbus muie huulil. Siis kadus Jago vetsude poole. Ta tuli tagasi paari minuti pärast, suu saiast tühki ja maika nüüd vee plekiline kui ta oli üritanud märja käega ka sealt tuhksuhkrut veel eemaldada. "Niisiis," naeratas Jago asjalikult kui taas Zivi ja Valora juures seisatas. "Mida sa EI oska?" uuris kutt lõbusalt. "Taimi tunned?" uuris kutt ja vaatas Zivi poole. "Ilmselt sööb mingit mürgist putke ja sureb ära," sõnas Jago kergelt pead raputades.

Ziv naeris lõbusalt, kui Jago ta endast eemale lükkas ja vaatas särava pilguga Valora suunas. "Natukene mõttetu on harjutada midagi, mida sa tead, et sa perfektselt oskad." Pole mõtet siin aega raisata viskenugade peale, vähemalt mitte Zivi arvates. Kutt arutles veel nende asjade üle, kuni Jago tagasi tuli ning muigas lõbusalt mehe sõnade peale. "Või äkki ei oska sa lõket teha, külmud surnuks," pakkus Ziv omakorda noogutades. Jaa, kes teab. Tundub, et Ziv oli Jago suhtumise suures osas üle võtnud, ning ei hakanudki tribuudikestele ütlema, et jaa, nad kindlasti jäävad ellu.

"Vett sa ka ei leia ilmselt. Sured vedelikupuudusesse hoopis," arvas Jago nüüd pead vangutades, lõbus muie huulil. Jeah, pole mõtet neid nunnutada seal. Suure osa oma elust oli neile tambitud, et nad on parimad ja tugevaimad ja mis kõik. Jago sai parajalt nuiaga vastu pead kui ta areenil oli ja avastas, et oi kõik vesi ei kõlbagi juua ja iga taim ei ole söödav ja mis kõik veel. Pärast esimest verevalamist muutuvad karjeristid üsna mõttetuteks ja pigem märklauaks teistele. Jago väga ei tahtnud, et tema tribuudid sedasi lõpetaks. Ta tahtis, et nad võtaks reaalsemalt seda asja ja kutile väga sobis, et Ziv temaga ühines selles osas.

Valora pööritas silmi, kui Jago mürgiputkedest rääkima hakkas. "Siinsamas olen," ütles ta veidi trotslikul toonil, nägu ikka naerul, kui Jago esialgu niimoodi rääkima hakkas, nagu neidu polekski. Siis hakkasid mõlemad mingeid rumalusi ette lugema. "Come on, ega ma mingi äpu pole, lõkke tegemine nüüd küll mingi eriline kunst ei ole," sõnas ta taas silmi pööritades. Vee koha pealt ei osanud ta midagi vastu öelda - ta ei teadnud ju, kas ju kui palju Areenil vett oli - aga no tõesti, ta polnud ju mingi ullike. "Tuletan meelde, et meile õpetati muid asju peale võitlemise ka," sõnas ta, kuid mõtles siis asjadele, milles ta nii tugev ei olnud, sest selle asja eesmärk oli ikkagi midagi treenida. Ja mitte siin kõige väiksema kallal naaksuda. "No, kõige mürgisemad taimed on kindlasti meeles," sõnas ta mõtlikult. Järsku tõstis ta taas pilgu. "Kirkad äkki? Ma olen nendega natuke kohmakas endiselt," sõnas ta siis. Ta ei teadnud, kui palju seda veel parandada andis - ilmselt seisis asi ka tema piiratud tugevuses - aga sellega said mõlemad talle kindlalt nõu anda. "Või siis õpetate mulle loomade nülgimise korralikult selgeks." Seda oli nende treeningus mainitud, aga päris selge see neiule veel ei olnud. Ja ehk ikka oli Areenil loomi ka, et korralikult süüa saaks.

Jago naeris lõbusalt kui Valora ennast seal kehtestama hakkas. Pisike plika oli särtsu täis vähemalt. Ehk ei suregi kohe esimesel päeval ära. Okei, tõenäoliselt ei sure ta mingil juhul esimesel päeval ära, kui just midagi väga sitasti ei lähe. Loodetavasti ikka ei lähe. "Kirkad?" uuris Jago lõbusalt. "No Ziv võib sind nende osas harida," arvas Jago lõbusalt ning sättis end hoopiski pingile istuma. Jago enda eelistatud relvad olid kamad ja ta oli kirkadega ka võrdlemisi osav, aga Ziv kindlasti oskas Valorat tunduvalt rohkem harida.

Ziv muigas lõbusalt, olgugi, et loomade nülgimise peale ta tõsisemaks tõmbus. Niigi kõik meenutas talle Terrat ja teisi eelnevaid tribuute. Loomade nülgimine meenutas aga Terrat kohe eriti palju ning Ziv ei tahtnud sellest rääkida. Õnneks Jago ei öelnud, et Ziv seda tüdrukule õpetada võiks. "Mine too siis paar kirkat," utsitas Ziv Valorat muiates. Ju ta siis õpetab tüdrukut natukene, kirka oli ju tema lemmik relv.

Valora märkas, et Ziv tõsisemaks tõmbus, ning tundis end veidi halvasti - ta oli ju eelmisi Mänge vaadanud ja teadis, et see toob Zivile ilmselt Areenil toimunut meelde. Õnneks ei vajunud meeleolu sellest ära ja Valora ei hakanud isegi vastu vaidlema, kui teda kirkasid tooma saadeti. Ta oli juba mõne hetke pärast kahe kirkaga tagasi - tundus, et Jago kavatses pealt vaadata - ning ulatas ühe neist Zivile. Teist keerutas ta veidi aega mõtlikult käes, tuletades meelde, mida ta sellega teha oskab. Kõik karjeristihakatised olid kirkadega alustanud - oli see ju teise ringkonna klassikaline relv - aga Valorale polnud see kunagi väga hästi kätte sobinud. Nüüd oli muie tema näolt peaaegu kadunud ja selle asemel oli keskendunud ilme.

Ziv võttis kirka endale kätte ning keerutas seda vilunult oma sõrmede vahel. Nüüdseks juba oli kutt ka Akadeemiaga harjunud, ning ta oli päris palju trennis käinud ja harjutanud, nii Jagoga kui ilma. Enamasti siiski koos kutiga. Ning kirka oli talle nagu käepikendus, kutt oli sellega nii kuradi harjunud. Ziv vaatas hetke kirkat, see oli samasugune, nagu neil eelmine aasta treeningkeskuses olnud oli. "Näita mulle, kuidas sa ründad," ütles Ziv julgustavalt Valorale, kui end paar hetke kogunud olnud. Kurat, ta tundis end nii veidralt siin. Kui Valora tõesti tahab nülgimist ka õppida, siis seda õetab küll vaid Jago.

Valora küll teadis, et kõige parem viis teda õpetada on tema vigu näha ja nendega tegeleda, aga natuke keeruline oli kirkaga vehkida kellegi ees, kes kirkaga vehkides Mängud võitis. Ta sulges hetkeks silmad ja hingas sügavalt välja. Selle pärast põdemine küll kuidagi ei aidanud. Ta ju ometi enam-vähem teadis, mida teha. Eeldades, et Ziv tema löögi ära blokeerib, sihtis ta noormehe kaela, hoides kirkat tugevasti mõlemas käes ja lüües paremalt poolt kerge nurga all. Üle pea võis pigem kive lõhkuda, eks? Kõik õpetatu hakkas peas sassi minema.

Ziv tõesti kavatses Valora löögi ära blokeerida, aga lasi neiul üsna lähedale jõuda enne, kui seda tegi. Nende kirkade varred kohtusid ning Ziv muigas lõbusalt, kui käe siis langetas. "Jõudu on juurde vaja, ma arvan, et sa peaksid hoogu juurde võtma. Samuti soovitan sul vaid üht kätt kasutada, teine käsi peab tihti jääma kaitseks. Või no, oleneb, mis situatsioonis sa oled, muidugi. Kahe käega tuleb tugevam löök, aga harjuta ka ühe käega, mõlemaga neist üksi."

Zivi muige peale venis ka Valora nägu lõpuks veidi naerule. Tal oli hea meel, et see siin üle mõistuse tõsine asi ei olnud. Ta kuulas Zivi nõuandeid veidi noogutades. Seda oli ta enam-vähem oodanud ka, et tal jõudu väheks jäi. "Ma siis proovin kõigepealt kahe käega suurema jõuga," ütles ta, kui oli nõuandeid veidi seedinud, ning tõstis kirka uuesti. "Kui ma ainult ühe käega praegu hoiaks, siis ma ei lööks seda arbuusi sisse ka kinni, ma usun," lisas ta muiates. Nugade jaoks ju mingit metsikut jõudu vaja ei läinud, kiirus ja sihtimine olid veidi olulisemad, ja ta polnud raskemate relvadega eriti harjunud. Ta sirutas käed veidi tahapoole, et kaar pikem saaks, ning tegi siis uue, üsna sarnase, aga tugevama löögi.

"Ikka lööksid," arvas Ziv muiates. Ega ainult meestribuutide eelistus kirka polnud nende ringkonnas. Oli ka naistel, ja nende löögid olid üsna hirmutavad. Aga Ziv jälgis nüüd, mis Valora tegi, blokeerides ka selle löögi ilma suurema vaevata. "No see oli juba tugevam," ütles ta rahulolevalt. "Proovi nüüd eraldi kätega ka."

"No, ma pole ühe käega juba aastaid harjutanud vist," sõnas Valora muiates. "Ei tea, kuidas ma hakkama saan." Ta muigas rahulolevalt, kui järgmine löök Zivile juba päris okei tundus, kuid see muutus veidi häbelikuks naeratuseks, kui Ziv ikkagi tahtis, et ta ka ühe käega lüüa prooviks. "Naerda ei tohi," ütles ta uuesti tõsinedes ning heitis pilgu ka Jagole, kellel oli ainult jälgimise rõõm. Ta hoidis kirkat kord ühes, siis teises käes, ning otsustas siis parema kasuks. Kuigi noaloopimine oli ta käed enam-vähem võrdseks teinud, oli ta sünni poolest paremakäeline ja kippus seda vasakule eelistama. Ta sirutas vasaku käe veidi kehast eemale, et tasakaalu hoida - ja ka kaitsta, kui vajadus peaks tulema - ning tegi siis uue löögi. Tunda oli, et see oli oluliselt nõrgem, ja Lora kortsutas veidi kulmu.

"Tuleb saada hakkama," ütles Ziv muiates. Ta blokeeris taas neiu löögi ja noogutas. "Nõrgaks jääb jah. Aga ma ei saa sulle tugevust õpetada. Üldiselt sa oskad oma keha hoida." Ilmselgelt, tüdruk siiski oli erinevate asjadega harjutanud. "Tugevuseks soovitan sul neid mannekeene peksta. Aga kuidas sul kaitsega on?" küsis Ziv lõbusalt kulme kergitades, kui taas kirkat oma sõrmede vahel keerutas ning kavala pilguga Valorat silmitses. Ilmselgelt ta ei teeks neiule haiget, aga kas teda natukenegi hirmutas mõte, et Võitja tuleb talle kallale nüüd kohe?

Valora noogutas taas. Tal oli veel aega harjutada, ja ehk saaks ta Areenil ka kirkaga hakkama, kui miski valesti peaks minema. Kahe käega vähemalt. Zivi küsimuse peale tõsines Valora ainult natukene. Ta oskas oma näoilmet kontrollida - hirmu ei tohtinud välja näidata, seda oli karjeristidele ka õpetatud - aga kui Ziv teda tähelepanelikult jälgis, märkaks ta, et Valora neelatas selle küsimuse peale. Aga kaua Lora endal põdeda ei lasknud. Ta on teise ringkonna parim tüdruk, ta on siin põhjusega, ja mida tal ikka karta on. Ega Ziv teda siis päriselt maha lööma hakka. Seepärast muigas Lora vaid veidi pingutatult ning keerutas kirkat käes. "No, tule ja testi mind," ütles ta väljakutsuval toonil, tähelepanelikult oma vastast silmitsedes.

Ziv muigaski lõbusamalt, kui märkas, et Valora neelatas. Muidugi oli tüdruk hirmunud. Ka Ziv ehmatas need korrad, kui Võitjad temaga harjutada tahtsid. Siis, kui ta ise veel polnud Võitja. Sest mõte sellest, et tema vastane on reaalselt tapnud... ei olnud eriti kena. Aga nüüd oli Ziv üks neist ja omas seda hirmutamise võimu. Ta keerutas veel korra kirkat oma käes ning tegi järsu liigutuse Valora poole, kirka ühes käes, sihtides neiu pead. Talle väga meeldis kirka pähe kinni löömine, ilmselgelt. Ziv vaatas, et Valora ikka saaks blokeeritud ja kui ei saa, et ta ikka pihta ei lööks. Ning tema ei kavatsenud piirduda vaid ühe löögiga, vaid lisas kohe ka järgmise, tema kaela suunas.

Jago samal ajal istus ja tundis end üsna mugavalt seal, jälgides kuidas Val ja Ziv harjutasid. Minil hetkel ajas mees end siiski püsti ja kõndis relvavaliku juurde, uurides, kas neil on seal ka midagi põnevat. Üsna tavaline valik oli, nagu alati. Kirkad, vibud, nooled, mõõgad, noad. Suht igav. Siis märkas Jago kamasid ja tema nägu lõi särama. Mees võttis endale kamad ja keerutas neid enda käes. Oi kui rahul oli Jago olnud, kui areenil tema armastatud relvad teda kenasti sarves ootasid. Nooruk keerutas korra veel kamasid enda käes, aga astus siis lõbusalt Zivi ja Valora poole. Valora selja tagant lähemale hiilides tõstis ta järsku kama tera neiu kõrile. "Sa pead valmis olema, et areenil ei hellitata sind ja vastaseid on rohkem kui üks ja neil on erinevad relvad," sõnas Jago lõbusalt, aga vaikselt Valile kõrva.

Valora korrutas endale veel kord, et Ziv on tegelikult ikkagi ohutu. See siin oli hea treening selleks, mida ta varsti tegema pidi - inimestega, kes tahtsid teda tappa. Ta ei pannud Jago ringi liikumist väga tähelegi, nii keskendunud oli ta sellele, mida Ziv teeb. Ta jagas Zivi esimese löögi ära ja blokeeris selle üsna kindlalt kirkavarrega. Teine löök oli aga ootamatu ja kirkaga blokeerimiseks ei jäänud enam aega. Selle asemel pidi Valora põlvili vajuma ning käsivarrega ülespoole vastu Zivi kätt lööma, et löögi eest eemale põigelda. Sama kiiresti oli ta aga uuesti püsti - ta oli niigi lühike, põlvili olles nägi ta ilmselt juba natuke äpu välja - ning astus sammu tagasi, olles valmis järgmiseks löögiks. Või järgmiseks kaheks, mis iganes. Jago ilmumine oli neiule aga ootamatu ning tera enda kõril tundes neelatas neiu uuesti, enne kui veidi rahunes. Endiselt täiesti ohutu olukord. Ta ajas pea ettevaatlikult kuklasse ja silmitses Jagot, kulm kortsus. "Areenil ma vähemalt tean, mitme inimesega ma võitlen," ütles ta nipsakal toonil muiates vastuseks ning nügas Jagot kergelt vaba käe küünarnukiga. "Ma arvasin, et sa vaatad niisama."