Midagi veel huvitavamat

Kui Jago teisel korrusel liftist väljus, astus ta kohe nende ringkonnale mõeldud korterisse. Ta leidis Zivi valgelt diivanilt istumas. Kedagi teist seal peale Zivi ja paari avoxi polnud. Diivani ees laual oli hulgaliselt pirukaid, puuvilju, maiustusi ja huvitavaid suupisteid. Jago silmitses hetke tummasid avoxeid ja siis Zivi. "Ziv, tule kaasa palun," sõnas Jago natukene karmimal toonil kui plaanitud. Võis jääda mulje, nagu Jago oleks Zivi peale pahane või midagi. Mees astus enda magamistuppa, mis oli sujuvalt muutunud ka Zivi magamistoaks, ning pani oma kamad käest.

Ziv sõi parajasti suupisteid, mis olid soolased, ning jälgis telekat, mis vaikselt töötas. Kui Jago tuli, tõstis kutt pilgu, et meest jälgida, kortsutades kulme, kui too ütles, et ta temaga kaasa läheks. Jaa, ta ütles "palun", aga mees kõlas kuidagi väga karmilt. Ziv ajas end püsti, pistes viimase tüki pirukat suhu ning järgnes Jagole nende magamistuppa. Ta lükkas ukse kinni ja kergitas kulme, samal ajal kui oma suud tühjaks mälus. Mis Jagol oli?

Olgugi, et avoxid midagi rääkida ei saanud, eelistas Jago Ziviga kahekeis olla. Ta astus kuti juurde ja põimis oma käed ümber tema piha ning surus oma näo vastu Zivi kaela. "Kõik teavad meist," lausus Jago vaikselt. "Kõik juba ammu teavad meist ja sosistavad meist," ohkas Jago raskelt ning kallistas Zivi tugevamini. Ta ei imestaks kui Zivil oleks sellest sama savi kui Scipiol oli. Jago oli ilmselt ainus, kes üle muretses selle pärast. Või ehk oli ta hoopis ainus, kes piisavalt muretses selle asja pärast.

Ziv kergitas veel rohkem kulme, kui Jago selliseks kaisukaks muutus. Siiski mässis ta oma käed ümber mehe piha ning neelatas raskelt. Nüüd oli suu tühi! Ta vajutas musi Jago kaelale ja tema põsele ka. "Kus sa tead, et teavad?" uuris Ziv. Tema ei teadnud, et keegi teaks. Miks üldse teavad? Kuidas teavad? Misasja?

"Scipio ütles," sõnas Jago vaikselt. "Ta on teiste võitjatega suhelnud ja tuleb välja, et teise ringkonna ülejäänud võitjad on väga jutukad olnud," pomises Jago raskelt ohates ning kaisutas Zivi jälle tugevalt. Siis taganes ta voodi poole ja vajus sellele istuma ning tõmbas Zivi endale sülle. Seejärel heitis Jago pikali ja tõmbas Zivi endale kaissu ilusti. Vot nüüd oli hea. Uskumatu tegelikult kui palju Jago Zivi lähedust nautima ja lausa vajama oli hakanud.

Ziv ohkas vaikselt, aga liikus Jagoga kaasa ning vajus tema sülle ja siis mehe kaissu. Ta sättis end mugavamalt ja ohkas jälle. "Ehk sellest pole midagi halba?" arvas Ziv vaikselt, kui pead tõstis, et Jagole otsa vaadata. "Või on?" Tema ei osanud midagi arvata. Ta on alles esimest korda Kapitooliumis nii, et ta saab oma asju teha, et terve korraldus on peapeal.

Jago kehitas õlgu veidi. "Ma ei tea, aga ma ei taha uskuda, et president seda asja niimoodi jätab. Ma ei taha uskuda, et see asi nii kergelt laabub," pomises Jago. Ta kartis, et seda väikest fakti hakatakse ära kasutama. Olgugi, et neil oli praegu üsna rahulik olnud. Jago juba kartis seda hetke, mil ta peab kedagi lõbustama minema. Kas ta suudab pärast Zivile otsa ka veel vaadata? "Scipio arvas, et me sinuga peaks... Noh... Seksima," pomises Jago, tema hääl lause lõpus muutus eriti vaikseks.

Ziv kortsutas kulme. "Miks ta peaks midagi tegema? Võitjatel ei ole keelatud suhtes olla," ütles kutt ikka kulme kortsutades. Võitjad tegid ju päris usinalt endale tittesid, keegi ei keelanud neid. Miks nemad kuidagi erinevad olema peaks? Edasise peale vaatas Ziv Jagot üsna üllatunult. "Okei... miks?" Lihtsalt niisama, sest nad on koos, või mingi muu põhjusega? Ausalt öeldes Zivile täitsa meeldiks, kui ta vahepeal seksi ka saaks, aga ta polnud end kordagi Jagole sedasi peale surunud. Ta rahuldas end täitsa ise, polnud mingeid probleeme. Isegi, kui Jago tal kõvaks ajada suutis.

"Et ähvardada kumbagi meist tegema midagi, mis talle kasulik on," arvas Jago vaikselt. President oli selle kohapealt üsna vastik siiski. "Scipio arvas, et siis mul poleks nii vastik nende võõrastega... neid lõbustada," sõnas Jago. Ta ohkas jälle ning surus oma näo vastu Zivi kaela.

"Nagunii ähvardaks," arvas Ziv pominal. Kui nad ka poleks koos. Ikka leiaks kellegi, keda kasutada. Jago puhul Akiva, Zivi puhul... no tal peret siiski oli. Vanemad ja nii. Edasise peale kutt mõmises vaikselt. "Tal võib täitsa õigus olla," arvas Ziv vaikselt. Issand, kas ta peab ka seda tegema? Nüüd juba? Ta ei tahtnud! Ta tahtis seksi, aga mitte mingite võõrastega, ta tahtis Jagoga kahekesi olla. Ziv tõstis oma käe, et sõrmed Jago juustesse libistada ja sasis neid õrnalt, vajutas tema põsele musi. "Mina olen nõus, kui sa kindel oled. See on kahtlemata veider olukord ja pakkumine, aga kui see midagi paremaks teeb.."

Jago nohises vaikselt ning tõmbas Zivi hästi tihedalt enda vastu. "Ei ole kindel," pomises Jago. Ta ei tahtnud teha midagi, mis paneb teda end ebamugavalt tundma, koos Ziviga. Ei tahtnud. Ta ei tahtnud, et tal seonduks mingid sellised halvad mälestused Ziviga või midagi. Aga Ziv ilmselgelt tahtis Jagoga seksida. Juba ammu tahtis ilmselt. Miks see seks üldse nii suur asi oli?

Ziv liibus Jagole kuulekalt lähemale ning kallistas teda tugevalt. Siis libistas ta käe mehe põsele, et tema pead kergitada ning suudles mehe huuli pehmelt. "Siis me ei pea midagi tegema," lubas Ziv vaikselt. Nojaa, tema tahtis Jagoga seksida, aga kas ta arvestas sellega, et Jago ei tahtnud? Ja et milline mälestus talle endalegi sellest jääks, kui ta seksib kellegagi, kes teda ei taha? See oleks ilmselt üsna halb.

Jago vastas suudlusele pehmelt. Kui Ziv eemale tõmbus, nohises Jago vaikselt, ta vaatas ikka kutile silma. Ta ei tahtnud endale ühtegi ebameeldivat kogemust Ziviga ja ta päriselt ei suutnud uskuda, et see kogemus oleks kuidagigi meeldiv. Scipio võis enda meelest head nõu anda, aga Jago kahtles, kas see toimiks ka.

Ziv vaatas Jagot mureliku pilguga, sõrmed ikka pehmelt mehe põske silitamas. "Ära muretse selle pärast, et keegi midagi ähvardama hakkab. Nad ei saa suurt midagi teha. Nad ei saa meid lahku sundida," sosistas Ziv Jagot tugevamini kallistades. Ei saa. Ta ei lähe Jago juurest kuskile. Isegi, kui Jago või tema peavad mingite Kapitooliumi inimestega magama. Isegi, kui neil on halbu päevi, mida neil kahtlemata oli juba olnud.

Jago nohises vaikselt ja murelikult ning kaisutas Zivi taaskord veidi tugevamini tükk aega, enne kui oma haaret veidi lõdvemaks lasi. "Ma tahaks sinu ja Akivaga ära põgeneda kuskile," arvas Jago vaikselt. Ta ei tahtnud olla mingi Kapitooliumi ori enam. Ta tahtis põgeneda, see näis ainus viis olevat.

Ziv ohkas murelikult, kui Jago ütles, et ta tahaks ära põgeneda kuskile koos tema ja Akivaga. "Me ei saa," ütles noormees vaikselt. Aga tallegi meeldiks see kahtlemata. Et ta ei peaks enam olema Kapitooliumi käskida ning ta saaks olla koos nendega, kellest hoolib. Akiva oli ka täitsa pereliige juba tema jaoks. Ta sai poisiga hästi läbi. "Kõik, mis me saame, on võtta parim sellest, mida meile lubatakse," sosistas kutt tasa. Ja seda ta kavatseski teha.

Jago nohises pahaselt Zivi kaela vastas. "Siin ei ole midagi parimat võtta," arvas Jago vaikselt. Vähemalt antud hetkel tundus kõik nii jube masendav. Ta ei tahtnud minna kedagi lõbustama. Ta ei tahtnud! Jago tõmbus mõne hetke pärast jälle Zivi kaelast eemale ning suudles kuti huuli pehmelt, liibudes talle hästi lähedale.

Ziv kergitas kulme Jago sõnade peale, lasi tal paar hetke end suudelda aga siis tõmbus eemale. "Kui ei ole parimat, siis poleks mind siin," mainis Ziv kulme kergitades, kui oma sõrmed Jago juustesse libistas ja neid sasis ning sikutas. Aah, need pehmed juuksed. Üldse kõik Jago juures oli nii kuradi seksikas.

Jago kuulas Zivi ning ohkas vaikselt. "Muidugi," sosistas ta kutile ning toetas oma lauba vastu Zivi laupa. Ta ei mõelnud üldse niimoodi. Ta lihtsalt tundis end kõige pärast kuidagi eriti masendunult. "Sina oled siin," sosistas Jago ning kaisutas Zivi tugevalt. "See on hea," nõustus kutt. See oli väga hea.

Ziv naeratas Jagole pehmelt ning vajutas musi tema huultele. "No näed, juba midagi head. Ja su vend on kodus, terve ja õnnelik. See on ju ka hea. Sina oled elus, mitte kuskil Areenil surnud." Kõik see oli hea. Kapitoolium... jah, tal oli võimu, aga näed, kui palju head oli! Ziv silitas ikka pehmelt mehe juukseid ning suudles tema huuli. "Nii palju on head. Me ei saa lasta Kapitooliumil täielikult meie üle olla."

Jago nohises jälle tasa ja musitas Zivi vastu. "Sul on õigus," arvas Jago. Kõik ei olnud halvasti, päris palju oli hästi tegelikult. "Kas see on minust väga enesekeskne, et ma muretsen selle pärast, mida mina tegema pean?" küsis Jago vaikselt. Ziv pidi ju ka minema kedagi lõbustama. Või noh, nad ei teadnud seda kindlalt, aga ta oli noor ja kena. Kindlasti pidi.

Ziv kehitas õlgu. "See on arusaadav, et sa muretsed," ütles Ziv vaikselt. "Ma muretseks ka." Aga ta ei muretsenud. Vähemalt mitte veel. Ta muretseb siis, kui ta mingeid kutseid saama hakkab mingitesse kohtadesse. Eriti muretseb ta siis, kui Jago sama kutset ei saa. Aga praegu ta muretses selle pärast, et Jago muretses. "Lihtsalt... kui sa pead midagi tegema, siis... teed selle ära ja ongi kõik. Vaielda ei ole mõtet," arvas kutt vaikselt. Talle muidugi ei meeldi, et Jago kellegagi kuskile voodisse roniks, aga ta ei saa sinna midagi teha.

Jago mõmises vaikselt. "Kuidas sina suudad nii rahulik olla selle kõige suhtes?" ei saanud ta aru. Kuidas kõigil nii savi oli? Kas ta oli reaalselt ainus inimene, keda seks nii väga häiris? Jago liibus Zivile lähemale jälle ja kaisutas teda tugevalt. "Äkki me peaks... seksima, äkki ma siis võtaks ka vabamalt seda asja," nohises Jago tasakesi.

Ziv kehitas taas õlgu. "Mulle meeldib seks. Mulle ei meeldi, et ma pean seda tegema mingite suvaliste inimestega, kes selle eest maksavad, aga seksil endal tõenäoliselt pole väga viga," arvas Ziv. "Ja on ka palju muid võimalusi, kuidas neid rahuldada. Kui nad sellega nõus on. Ei pea alati oma riista igale poole toppima." Jah, Ziv ilmselt katsetaks, kas oleks võimalik, et ta rahuldab neid niisama, ilma, et endal kõvaks ajama peaks. Edasise peale mõmises kutt vaikselt ja vajutas musi mehe põsele. "Võib-olla tõesti," ütles ta vaikselt, ohates natukene. Mida enam nad sellest rääkisid, seda rohkem jõudis kutile kohale, et Jago ei tahtnud temaga seksida, ja kui nad nüüd seksiks, oleks see Jago jaoks vastik ja kohustus. Aga ta ei ütleks vast ära. Äkki mees harjubki.

Jago nohises taaskord ja tõmbus eemale, et Zivi nägu silmitseda. "Kas me võiks lihtsalt kaisus olla?" küsis Jago vaikselt. Ta ei tahtnud ikka. Ta ei kujutanud ette ka, mis olukord see peaks olema, et ta peaks tõesti tahtma seksida Ziviga, et ta oleks läbinisti valmis seda proovima. Pigem vist kannatab ära kõik need olukorras, mis edaspidi tulevad ja püüab sedasi harjuda selle värgiga.