I am making the thread

Ühel kenal reede õhtul istus Akiva oma toas oma kutiga ja nad rääkisid ja tegid muid huvitavaid asju, kuni juba täitsa öö saabuma hakkas. Teine noormees oli juba üsna väsinud õhtuks ning üsna pea jäi magama, aga Akiva veel uinuda ei suutnud. Seega ta jälgis, kuidas nooruk tema käte vahel magama vajus ning vajutas tema huultele veel musi enne, kui ennast püsti ajas ning end korralikult riidesse pani. Siis suundus Akiva alumisele korrusele, kus leidis Jago elutoas istumas. "Hei," muigas Akiva mehe kõrvale potsatades ning tema käest mingit pudelit võttes, mida iganes mees siis ka ei joonud. Ilmselt mitte alkohol, aga Akival oli janu nii või teisiti.

OT: My bigbro.

Jago istus tõesti alumisel korrusel ja jõi limonaadi. Ta luges kokkuvõtet mängudest. Mis sellest, et ta oli mänge vaadanud ikka poole silmaga. Palju põnevam oli üle lugeda asjad mis on paberil kirjas. Trükitud sõnad kippusid tihtipeale Jago jaoks rohkem tähendust omama kui nähtud videod. "Hei," tõstis mees oma pilgu kui tema väikevend sinna ilmus ning tema limonaadi rotti lasi. Jago pani kausta kinni ning jäi Akivat silmitsema. "Ebaviisakas nagu alati," arvas mees kergelt muiates. Ta toetas oma robotkätt lauale kaustale, kus mängude kokkuvõtted olid. "Miks sa oma musi kaisus ei maga?" küsis Jago norivalt. Oi talle meeldis oma venda norida. Aga üldiselt polnud tal midagi selle vastu, et Akiva poisse musitas, mitte tüdrukuid. Mis seal ikka vahet on. Inimene on inimene ju ja Akiva veel liiatigi ta vend. See, keda ta musitab, ei muuda teda halvemaks inimeseks. Jago jällegi ei musitanud kedagi. Ta polnud toonud sinna majja ühtegi tüdrukut ega poissi. Polnud lihtsalt selliseid tujusid olnud.

Akiva võttis limonaadist mitu lonksu ja ulatas pudeli siis naeratades Jagole tagasi. "Mul pole und," ütles ta lõbusalt. "Aga Noach oli väsinud. Ja ma mõtlesin, et sa vajad ka seltsi," muigas Akiva. Tal ei olnud midagi selle vastu, et Jago pisut seda noris, et ta hoopis teise noormehega koos oli. Aga talle ei meeldinud hoopiski see, kuidas tema vanemad suhtusid sellesse, et ta Noachiga koos oli. Nad ei olnud otseselt vastu ja ei disowninud oma poega, aga nad pigem ei tahtnud Noachit seal näha ja nad olid selgelt pigem halvasti meelestatud. Ja seega elas Akiva oma vennaga, mitte oma vanematega. "Ja mida sina siis istud ja nukrutsed siin?" küsis Akiva muiates, kui Jagot silmitses.

"Ma ei nukrutse," muigas Jago ning lonksas oma limonaadi. "Ja ma ei ole kolmeaastane, kes seltsi vajaks," naeris noormees kergelt. Ta täitsa sai üksinda hakkama eks ole. "Räägi siis midagi head, kui sa siin oled juba," arvas mees lõbusalt. "Ja ma ei taha teada sinu ja Noah päevastest tegevustest, aitäh," muigas mees. Ta oli okei, et ta vend gei oli, aga see ei tähendanud, et teda nende voodielu huvitaks või et tema jaoks oleks põnev, kuidas nad aasal ringi kepslesid ja liblikaid püüdsid. Ta käituks samamoodi ükskõik kelle teisega ilmselt.

"Oled ikka kolme aastane," ütles Akiva rahulolevalt ja sirutas mõlemad käed, et mehe põski näpistada, ise naerdes nagu väike laps. Akiva oli elurõõmus noormees, aga ta päris liblikaid püüdmas siiski ei käinud. Kui Jago aga arvas, et ta ei taha tema ja Noachi päevastest tegevustest teada, naeris kutt jälle ning sasis Jago juukseid. "Aga sa ise ei tee üldse selliseid toredaid tegevusi ja siis on ju nii nukker, kui sa isegi minu juttu kuulata ei saa," arvas Akiva lõbusalt. Tema meelest oli naljakas, kuidas Jagol kedagi ei olnud. Vähemalt temateada. Jago oli kena mees ju ometi! Ja tal oli robotkäsi. Ja tal oli awesome huumor. Aga samas väga hea, et tal mingit naist ei olnud, sest Akival ei oleks kuskile kolida, kui see naine teda välja peksma hakkaks siit majast.

Jago turtsatas lõbusalt. "Minul küll kurb ei ole," arvas mees. No kui ei tee selliseid toredaid tegevusi, siis ei tee. Mis seal ikka. Ta ei tundnud puudust nendest tegevustest väga. Ei osanud ju igatseda seda, mida sa kunagi saanud pole. "Sina ka ei peaks minu pärast kurb olema," arvas Jago lõbusalt norides. Ta teadis küll, et ta vend ei muretse tema pärast väga tõsiselt. Vähemalt ta eeldas, et Akiva ei muretse väga selle pärast, et Jago üksinda on. Mees lasi vennal oma juukseid sasida ja oma põski näpistada. Mis ta ikka keelab. "Räägid siis midagi head või ma loen edasi?" küsis Jago ikka lõbusalt muiates. Tema robotkäsi endiselt toetas diivanilaual olevale mapile, teises käes oli tal limonaadipudel.

"Ma muretsen ju sinu pärast," ütles Akiva muiates. Muidugi ta muretses. Talle meeldiks, kui Jagol oleks keegigi. Aga kui kutt ise ei taha, siis ta ei taha ja Akiva ei saa teda sundida või mis iganes. "No ma võin sulle rääkida, millega me eelnevad mõned tunnid sisustasime Noachiga," muigas Akiva. "Aga sa ei taha seda vist kuulda. Millega sa ise siin tegeled? Midagi põnevat?" Midagi Jago igatahes luges. Ja Akiva tahtis teada, mida ta luges. Äkki talle ka pakuks huvi. Akiva oli ka muidugi ilusti eelnevaid Mänge vaadanud. Päris põnev oli. Kahju oli aga nende ringkonna omadest. Nad olid nii lähedale võidule.

Jago turtsatas taaskord lõbusalt. "Jaah, ei ole üldse vaja muretseda," arvas mees. Tema ei tundnud end kuidagi halvemini selle pärast, et tal polnud kedagi, kellelt hommikukohvi sisse piima küsida või kellega voodit jagada. Tema vend ei peaks end samuti selle pärast nukralt tundma. "Seda ma tõesti teada ei taha," naeris Jago. Ta rüüpas lonksu oma limonaadist. "Mina," alustas noormees siis ning vaatas kausta poole, mis tema käe all oli. Ta haaras selle endale kätte. "Ma lugesin mängude kokkuvõtet," sõnas mees kergelt muiates. "Ei midagi, mis sulle huvi pakuks," arvas kutt seejärel. Akiva ju polnud vägivallast väga huvitatud või mis. Ta vaatas mänge küll ja kohati tundus Jagole isegi, et kutti huvitavad mängud, aga kindlasti mitte sedasi, nagu Jagot need huvitasid. Noh, Jago pidi ka rohkem kursis olema, ta oli mentor eks ole. Akiva ei puutu mängudega üldse kokku.

"Natukene ikka muretsen," arvas Akiva naeratades. Talle meeldis, kui inimesed olid õnnelikud. Aga samas oli Jago õnnelik ka üksi. "Aga tegelikult on mul hea meel, et sul ei ole siin kurja naist, kes mind välja viskaks," ütles kutt siis lõbusalt ja random hellusehoo peale kallistas oma venda tugevasti. Jago oli talle ikka kuradi kallis, eksole. Ja ta oli nii tänulik, et sai kuti juures elada ja et tal ei olnud selle vastu midagi, et nad Noachiga seal olid pidevalt ja täiskasvanute asju tegid. Siis aga kuulis ta, mida Jago luges ja muigas. "See mulle tõesti huvi ei paku," ütles kutt end sirgu ajades. "Vähemalt mitte sedasi, nagu sulle. Mis sa siis arvasid muidu neist mängudest?" Just nende ringkonna inimeste tegutsemisest.

"Kui ma ka peaks endale naise võtma, siis ei võtaks ma sellist, kes sind kuskile viskaks," kinnitas Jago lõbusalt. "Kellel on probleeme sinuga, on probleeme minuga," lisas mees ning üllatus siis venna hellusehoost. "No-noh," muigas mees ning kallistas Akivat oma terve käega vastu. Seejärel vaatas ta hetke oma vennale otsa. Nunnu väikseke tal. "Mis ma neist ikka arvan," sõnas Jago. "See oli väga veider, et karjeristid nii varakult lahku lõid, aga oli aru saada, et esimest ringkonda ei saa usaldada eriti kaua, sest nad on paaris. Muidugi alati võis noa selga lüüa kes tahes. Ma arvan, et kui Aurora ja Kyan oleks pärast lahkumist siiski kahekesi kokku hoidnud, oleksid nende ja üldse meie ringkonna võimalused suuremad. Zed mängis muidugi oma võimalused üsna nadisti maha. Peab tunnistama, et seitsmendale ringkonnale kuulub võit täie auga," seletas Jago kokkuvõtlikult, tahtmata väga detailidesse laskuda, sest Akivat ei huvitaks nagunii ilmselt. "Ja mis sina mängudest arvad?" uuris mees siis, lõbus muie huulil.

Noh, seda oli igatahes hea teada, et Jago ei laseks kellelgi teda kuskile visata. Ja Akiva uskus teda. Sest nad olid siiski vennad ja nad olid lähedased vennad. Neil võis kaks venda veel olla, aga üks neist oli hoopis mingis teises ringkonnas ja teine oli rohkem oma elu peal. Kuigi temaga nad suhtlesid ka ikkagi. Akiva kuulas siis asjalikult, mida Jago mängudest arvanud oli ja muigas natukene. "Ma arvan ka, et talle kulus see võit ära, ta oli vähemalt kaval. Aga esimene ringkond tegi küll lollisti." Akiva naeratas siis kergelt. "Sina olid oma mängudel tubli," arvas Akiva. Oh kuidas ta oli olnud pinges sel ajal. Et kas Jago tuleb koju tagasi või ei. Aga ta tuli koju ja Akiva ei oleks saanud õnnelikum olla.

"Minul lihtsalt vedas õigetel hetkedel," arvas Jago. "See ja siis see, et mu nägu sponsoritele väga meeldis," muigas mees kavalalt. Poleks ta nende putukate vastu midagi saanud, poleks ta ilmselt ka tagasi tulnud. Aga ta meeldis sponsoritele ja sai vajalikud asjad ning pääses eluga. See alligaatoriga maadlemine oli loomulikult puhtalt tema enda tegemised, aga seal oli samuti õnne omajagu. Juba see, et Jago ära ei uppunud ja vaid oma käe kaotas. "Aga sa oled nüüd juba unine või veel mitte?" uuris Jago siis. "Läheks jalutaks, hingaks värsket õhku," pakkus nooruk.

"No sinu nägu ilmselgelt meeldis neile," muigas Akiva lõbusalt. Ta tõstis käe, et mehe põske patsutada. "Oled nagu peegel mulle ju." Nad tõesti olid väga sarnased. Võiks öelda, et lausa kaksikud, kui nende kehaehitus nii erinev poleks ja Akiva käitumine selgelt lapsikum. Kuigi eks iseloomud ikka erinevad. "Ei ole unine, kas sa ei tunne mind üldse?" naeris Akiva siis. "Võime küll jalutama minna." Ta napsas Jagolt tema limonaadi ja võttis sealt veel paar lonksu enne, kui end püsti ajas. Noach kindlasti magas endiselt, ja kui ta ka peaks ärkama, siis saab hakkama küll natukene aega ilma Akivata. Ega nad mingid kokkukasvanud kaksikud polnud.

Jago raputas lõbusalt pead kui Akiva tema limonaadi jälle endale napsas. Mees viskas kausta lauale ning kui pudeli tagasi sai, jõi selle tühjaks ja tõusis siis diivanilt, et pudel tühja taara juurde viia. "Lähme jalutame siis külapeal ringi," sõnas mees lõbusalt. Ta haaras oma tumeda jaki, tõmbas selle selga ning suundus koos Akivaga ringi. Ning küla all mõtles Jago tervet seda küla, mitte ainult võitjate küla, eks ole. Seal võitjate elukohtade ümber polnud väga huvitav jalutada. Pealegi olid mõnel võitjal koerad isegi ja see oli tüütu. Õnneks praegu nad ei haukunud. "Räägi siis, kuidas sul läheb?" uuris Jago, pistes oma inimkäe endale jaki taskusse. Teine käsi jahedust ei kartnud ju. "Noach kohtleb hästi sind ikka?" uuris kutt. Ta annab peksa sellele tüübile, kui too tema vennale haiget teeb.

"Kõlab hästi," muigas Akiva, kui Jago arvas, et nad külapeal ringi jalutada võiks. Ta võttis ka oma jope esikust ja pani selle endale selga, et Jagoga õue suunduda. Jalatsid pani ka jalga. Akiva läks mehega õue, vaadates veel hetke trepi suunas, et kas on mingit liikumist seal üleval. Aga tundus, et Noach siiski magas ja mingeid probleeme ei olnud. Akiva surus mõlemad oma käed taskutesse ja naeratas küsimuste peale. "Noach kohtleb mind väga hästi," ütles Akiva muiates. "Arvad sa, et ma jätaks mainimata, kui ta mingi halb oleks?" küsis kutt lõbusalt. "Pealegi ta teab, kes sa oled." Vaevalt Noach julgeks talle kasvõi kogemata haiget teha, teades, et Akiva on Võitja vend. Ja mitte eriti ammu võitnud kuti vend, vaid ainult paar aastat tagasi võitnud kuti vend. Kelle Mänge nad kõik kenasti mäletasid. "Ja üldiselt ka läheb hästi. Kuidas sul endal läheb, see on palju huvitavam küsimus."

"No ma tahaks loota, et sa ei jäta mainimata," muigas Jago lõbusalt ning silmitses hetke oma venda. Aga vahel oli olukordi, kus inimesed ei tahtnud oma halba olukorda mainida, kes teab, mis põhjustel. Inimesed olid veidrad. Igal juhul hoidis Jago sellel Noach-l silma peal, et too tema vennaga kuidagi halvasti ei käituks. "Minul läheb ka endiselt hästi," arvas Jago lõbusalt. "Ja ikka samamoodi, ei ole kedagi, kellest rääkida sulle, nii et ära kujuta ette," naeris kutt. Ta juba teadis väga hästi kuidas ta vennale meeldis paari panna teda erinevate inimestega või uurida tema eraelu kohta. Aga Jagol polnud eriti mingit eraelu, nii et polnud midagi rääkida.

"Ei jäta mainimata, luban," ütles Akiva muiates. Ta kindlasti ei jätaks sellist asja mainimata. Kutt võis lillelaps olla, aga see ei tähendanud, et ta laseks endaga valesti käituda. Oli olnud olukordi, kus tal oli kiusajatega jamasid olnud ja ta oli Jagole neist rääkinud. Ja enam probleemi ei olnud! "Miks sul siis silmarõõmu ei ole?" küsis Akiva lõbusalt. "Kasvõi mõni neist Võitjatest, näed kord aastas, ei peaks üldse palju aega neile pühendama," naeris Akiva. Kuigi tema puhul selline suhe välja ei mängiks. Ta vajas ikka pidevat lähedust. Ta ei olnud nagu klammerdunud, aga talle meeldis, et tal oli keegi, kellele sedasi toetuda ja kelle kaisus magama jääda.

Jago pööritas oma silmi lõbusalt. Sealt see siis nüüd tuligi. "Pole vaja mingit silmarõõmu," arvas kutt. "Mida ma nende võitjatega peale hakkan? Neil on kõigil keegi või on nad mingitpidi katki ja ma ei viitsi väga inimesi lappima hakata," arvas mees lõbusalt. Pealegi ei tundnud ta nende vastu huvi. Ta lihtsalt ei tundnud mitte mingisugust sellist huvi mitte kellegi vastu. Ta isegi ei teadnud, milline see huvi täpselt olema peaks. Äkki ta oli seda kunagi tundnud, aga lihtsalt ei teadnud. Samas kui ta oleks seda erilist tunnet tundnud, kas ta siis tõesti ei mäletaks seda või kahtleks endiselt, mis tunne see on? Ilmselt vist mitte. "Pealegi, mida ma selle silmarõõmuga teen? Tundub igavesti tüütu," naeris Jago.

"Sa ei peagi kedagi lappima ju, kõik on korras neil," muigas Akiva. Füüsiliselt ei pea ta küll kedagi lappima. Ja kui ta vaimse tasakaalu pärast muretseb, siis peab lihtsalt otsima kellegi, kes on juba niigi vaimselt korras. "Ei ole üldse tüütu," naeris Akiva siis. "Nii hea on, kui on keegi olemas, kes ei ole su vend või niisama sõber," arvas noormees rõõmsalt. Tõesti oli hea. Sai asju kurta ja sai seksida ja sai niisama kahekesi olemist nautida. Kõik oli nii hea!

"Tänud," muigas Jago lõbusalt. Jah, nii hea, kui on keegi, kes pole sõber ega vend. "Ei tea, mina ei tunne absoluutselt, et ma oleks millestki ilma jäänud või, et mul oleks midagi puudu," muigas Jago lõbusalt. Ta tundis ennast väga okeilt. "Keegi teine veel oleks mingi tüütu lisavastutus ja muretsemine kellegi pärast ja no ma ei viitsiks jamada," arvas mees. See ei tundunud isegi niivõrd ahvatlev, et ta prooviks või midagi. Teda isegi ei ahvatlenud mingid üheöösuhted.

"Mitte, et venna või sõbra omamine halb oleks," ütles Akiva muiates, kui käe tõstis, et mehe õlga patsutada. "Mul on väga hea meel, et sa mu vend oled." Edasist kuulates kutt muigas jälle ning kehitas õlgu. "No jah, kohati on natukene palju muretsemist ja värki küll tõesti, aga mulle meeldib. Ma usun, et sulle meeldiks ka, kui sa kellegi leiaks. Aga eks ma püüan sind siis mitte iga inimesega paari panna," seletas noormees. "Räägi midagi head hoopis. Kuidas Kapitooliumis olla oli?" Nad polnud väga sellest rääkinud, Akiva oli tihti Noachiga hõivatud.

"No näed, ei ole kõik ainult hea," arvas Jago. Ei olnud nii, et silmarõõmu omamine ainult head tähendaks. Jago kuulas oma venna küsimust ja kehitas õlgu. "Seal oli nagu ikka," arvas mees. "Üsna masendav õhkond oli treeningkeskuses. Scipio nuttis oma tüdrukut taga. Teised võitjad ei tundunud ka just kõige positiivsemalt meelestatud olevat. Linn ise oli nagu ikka. Hunnik uusi suri ilusaid maju ja moest ei saa ma ka endiselt aru," naeris Jago. "Nagu ma veel sain aru, kui mõned aastad tagasi olid moes paabulinnusuled, aga nendest rohelistest vahukooresoengutest ma enam aru ei saa," arvas mees pead raputades. Väga veider.

"Jaa, aga hea kaalub asjad üle," arvas Akiva. Muidugi pidi oma kallima pärast muretsema. Aga Akiva muretses ka oma venna pärast, see ei tähendanud, et ta venda ei tahaks. Edasise peale kergitas Akiva natukene kulmu. Ta oli Mängude ajal kuulnud jah, et seal olid nii mõnedki paarikesed surnud või surma poolt lahutatud. "Nende moed on tõesti imelikud," ütles Akiva siis lõbusalt. "Kas sa ei ole mõelnud mingi ägeda erksa soengu peale? Mõtle kui awesome oleks, kui sul oleks roosa hari peas," muigas Akiva.

Teema vahetuse peale kergitas Jago kulme ja turtsatas naerma. "Hoia mu juustest eemale," arvas mees ikka lõbusalt naerdes. "Ei mingit roosat haja ega üldse mitte midagi roosat," sõnas mees. "Ma olen väga rahul oma juustega praegu," muigas mees. "Sina võid enda juuksed erksaks värvida, ma pakun, et vanematele see meeldiks," naeris mees lõbusalt. Ta täitsa kujutaks ette Akivat roosade juustega. Armas väikevenna tal.

Akiva naeris kergelt ning noogutas. "Nad oleksid kahtlemata väga õnnelikud, kui ma oma juuksed ka erksaks värviks ja üldse väga erksalt riides käima hakkaks, sest ega sellest ei ole ju piisavalt juba, et mulle tüdrukud ei meeldi," muigas Akiva lõbusalt. Nende vanemad olid selles suhtes endiselt suhteliselt eituses, rääkimata siis sellest, kui Akiva väga flaming geikutt seal olema hakkaks.