Secrets in plain sight

"Võiksid," arvas Caius söögi peale. Sest noh, kui ta sinna jääb mitmeks ööks, siis ta tahab süüa saada mingil hetkel. Caius vajutas musi Scipio kaelale. Korraks mõtles mees, et kas Scipio tunneb samamoodi mingit vastapandamatut tõmmet tema vastu nagu tema tunneb Scipio vastu, aga siis meenus talle kuidas Scipio ta enda sülest põrandale lükkas ning ta taipas, et ilmselgelt mitte. Caius sulges oma silmad. "Tahad sa teha midagi?" küsis mees. "Kui sa tahad telekat vaadata siis sa võid, ega ma ei keela," naeratas mees. Ta ei saagi Scipiot keelata ometi. Tema omas kodus liiatigi veel.

Scipio nohises vaikselt selle peale, kui Caius tema kaelale musi vajutas. Musi oli hea ju. "Ei taha," ütles mees vaikselt. Ta silitas õrnalt Caiuse juukseid ja kergitas tema pead, et tema huuli suudelda, aga mitte väga kauaks. "Mulle meeldib sinuga kaisutada." Väga meeldis! Ei pidanud mingit telekat vaatama. Caius oli tema jaoks piisav.

Caius naeratas pehmelt ning suudles Scipio huuli vastu seni kuni mees jälle eemale tõmbus. Caius toetas oma pea Scipio rinnale ning sulges taas silmad. Siis nad on kaisus, kui Scipio mitte midagi muud teha ei taha. Ainult et niimoodi võis tukkuma jääda kui mitte midagi ei tee ja lihtsalt kaisus oled kogu aja.

Scipio silitas õrnalt Caiuse selga ja kaela, kui noormees pea tema rinnale toetas, ja sulges ise ka silmad. "Sa oled meeletult kallis mulle," sosistas Scipio vaikselt, kui pead kergitas, et Caiuse juustele musi vajutada. Ta ei valetanud, ilmselgelt mitte. Caius oli tohutult kallis talle ja Scipio tahtis, et mees seda teaks.

Caius avas oma silmad kui kuulis, mis Scipio ütles. Ta lamas hetke rahulikult, aga siis tõstis oma pead ja vaatas talle otsa. "Sina mulle ka," sõnas Caius. Ta vajutas musi mehe huultele. Scipio oli talle väga kallis. Olgugi, et Caius oli kohati segaduses ega saanud Scipiost aru. Vähemalt said nad aega koos veeta. Mingitki aega. Kui Scipio siis ka saatis talle veidraid signaale.

Scipio naeratas nukralt Caiuse sõnade peale, ning tõstis oma käe, et sõrmed mehe kuklal tema juustesse libistada, tõmbas mehe nägu endale lähemale ja suudles tema huuli pehmelt. Hästi pehmelt ja armsalt. Talle ju siiski meeldis Caiust suudelda. Aga nagu ta aru oli saanud, ei tasu liiga ahneks minna.

Caius liibus Scipiole lähemale ning suudles tema huuli pehmelt, tõmbudes peagi kulme kortsutades eemale. Mis Scipiol viga oli? Miks ta mitte mingisugust emotsiooni enam suudlustesse ei pannud? Need muutusid nii igavateks sedasi. Caius toetas oma tagasi Scipio rinnale ning sulges oma silmad. Raske uskuda, et ta mehele kallis oli, kui Scipio temaga mingi sült oli. Mis toimus? Tõsiselt.

Scipio kortsutas ka kulme, kui Caius kulme kortsutades temast eemale tõmbus. "Mis juhtus?" küsis mees vaikselt, kui tema juukseid õrnalt silitas. Nad ju suudlesid ja olid kaisus ja ta ei surunud ennast kuidagi peale. Kõik oli ju täitsa okei. Miks siis sedasi kulme kortsutada? Scipio pilk oli murelik, kui ta Caiust jälgis.

"Mina ei tea," ohkas Caius. Ta tõesti ei teadnud, mis juhtus, et Scipio teda enam suudelda ei tahtnud. "Sa peaks seda ise teadma," arvas Caius. "Ju ma ei meeldi sulle või midagi," ohkas mees, tõstmata oma pead. Ta tahtis jälle ära minna, aga seekord ta end püsti ei ajanud ega minema jalutanud. Põhiliselt jonnist. Ta tahtis, et Scipio ütleks, mis tal viga on enne kui ta lähebki ära. Ja kui ta läheb, siis nii, et ta ei tule enam tagasi, sest see oli kuradi sitt kui ta end seal nõmedalt tundis ju. See polnud õige, nii ei peaks olema.

Scipio kergitas üllatusest kulme. "Mida sa räägid?" küsis mees vaikselt. Ta vajutas musi Caiuse juustele ja kaisutas teda tugevalt. "Muidugi sa meeldid mulle, oled sa ennast näinud?" küsis Scipio muiates. "Miks sa arvad, et sa mulle ei meeldi?" Pigem peaks Scipio arvama, et tema ei meeldi Caiusele. Purjus, nagu ta on. Scipiol aga oli kuradi raske end Caiusest eemale hoida.

Caius ohkas, aga ei avanud oma silmi ega tõstnud oma pead. "Sest sa lükkasid mu eemale kui ma sind tahtsin ja mitte leebelt vaid reaalselt tõukasid mu põrandale ja nüüd sa suudled mind nagu see oleks su kohustus või midagi. Nagu sa vaevu tunneks midagi mu vastu ja nagu see oleks ebameeldiv sulle," selgitas Caius. Sõnadega sai igasuguseid asju öelda, aga teod väljendasid end ometi kõige paremini ja kui Scipio oma tegudega näitab, mida ta Caiusest arvab, siis ükski ilus sõna ei muuda seda enam või mis.

Scipio ohkas tasakesi, kui Caiust kuulas ja mõistis, mis mehel mureks oli. "Sinu suudlemine ei ole mitte kunagi minu jaoks kohustus," ütles Scipio vaikselt. Ta sättis neid, et ta sai sõrmed Caiuse lõua alla libistada ning suudles teda pehmelt enne, kui tema nägu vaatama jäi. "Sa ei tahtnud mind. Ma olin purjus. Ma olen endiselt purjus. Ja sa ei taha mind, kui ma olen purjus. Mida ma sellest välja lugema peaksin?"

Caius kortsutas kulme kui Scipio nende asendit muutis, aga vastas suudlusele pehmelt. Ta avas oma silmad ja vaatas mehele otsa. "See oli lihtsalt vabandus," pomises Caius. "Ma ei mõelnud seda tõsiselt ja selle pärast ma tulingi alla ja näitasin sulle, et ma tegelikult tahan sind, et ma ei saanud rahu sedasi," seletas Caius. Kuidas see Scipiole arusaamatuks jäi? "Aga sa lükkasid mu põrandale nagu kaltsu ja mul hakkas häbi enda tegude pärast ja ma läksin ära," seletas mees siis. Tema põskedele tekkis puna ja ta tundis end endiselt piinlikult selle kõige pärast. Miks ometi? Ta tundis end piinlikult selle pärast, et Scipio oli ta põrandale lükanud. See oli ebaloogiline ju. Ometi nii oli.

Scipio ohkas vaikselt ning kallistas Caiust tugevalt, kui teda kuulas. "Vabandust, et ma sind niimoodi lükkasin," ütles Scipio tasakesi. Ta vajutas musisid Caiuse põskedele, tema laubale ja ninaotsale. "Mul oli ka halb, kui sa mu sedasi eemale lükkasid." Tema arvas, et Caius tuli lihtsalt selle pärast Scipio juurde, et mees pahane poleks või midagi. Ja pealegi oli see käitumine Scipiol selleks ajaks igasuguse seksi tuju ära viinud. Jah, rahuldada veel võis end, aga seksida ta küll ei tahtnud.

Caius ohkas ning langetas oma pea jälle Scipio rinnale. "Ma oleks varem pidanud alla tulema," arvas Caius. Mitte nii kaua seal üleval põdema ja mõtlema. "Lihtsalt natuke hirmus on. Ma imestan, et sul pole hirmus," sõnas Caius. Nad polnud ju varem vahekorras olnud ja olgugi, et kumbki neist ilmselt süütu polnud, oli see ikkagi nende esimene kord ja see hirmutas veidi.

Scipio kehitas õlgu. "See poleks midagi muutunud." Lihtsalt Scipio oleks olnud vähem purjus. Kui Caius aga rääkis, et tal hirmus oli, Scipio naeratas natukene. "Muidugi mul on ka hirmus," ütles Scipio vaikselt. Tal kohe eriti, ta ei olnud kunagi mehega seksinud. Ja ta nagu ei tahtnud Caiuse peenist endale tagumikku. "Me ei pea midagi tegema," lubas Scipio siiski vaikselt, vajutades musi Caiuse juustele. Nad ei pidanud seksima, eksole.

Caius tõstis oma pilgu taas ning vaatas Scipiole otsa. "Aga ma tahan," tunnistas mees. Ta tahtis. "Ma päriselt ka tahan. Ma tahan sind nii väga," ohkas Caius. Aga ta sai aru, kui Scipio liialt kartis seda kahe mehe vahelist seksi. Ta täitsa sai aru sellest ja mõistis, kui Scipio ei taha amelemisest kaugemale minna. See ei vähendanud siiski tema tahtmist ja ta lootis, et Scipio tahab ikka teda ka.

Scipio ohkas ka vaikselt ning vajutas musi Caiuse huultele, silitades õrnalt tema juukseid. "Ma tahaks ka," ütles ta tasakesi, nohisedes hetke pärast. Ta ka tõesti tahaks. Scipio tõmbas Caiuse nägu taas endale lähemale, et teda suudelda, seekord ahnemalt ning suudlus näitas selgelt, kui kirglikud tunded tal Caiuse vastu olid. "Aga ma kardan, et see ei mängi välja kuidagi," pomises ta varsti eemale tõmbudes.

Caius suudles Scipiot ahnelt vastu kuni mees eemale tõmbus taaskord. Caius kuulas ta sõnu ja kortsutas kulme. "Miks?" küsis ta vaikselt. Miks Scipio nii ütleb kui nad mõlemad seda tahavad? Kuidas see siis välja ei mängi? Jälle ajas mees teda segadusse. Kas ta siis tõesti ei taha kuidagi proovida? Kas nad olid liiga vähe aega koos olnud või milles asi oli?

Scipio kehitas pisut õlgu. "No... ma olen harjunud olema domineeriv ja... sa ka ei näe välja, nagu sa tahaks alluvam pool olla," selgitas Scipio oma mõttekäiku, muiates lõbusalt. Ta vajutas musi Caiuse huultele ja vaatas teda pehme pilguga. Pisut tühja, kuid siiski pehme pilguga. "Seda ma mõtlesin."

Caius kergitas kulme kui Scipiot kuulas jälle ning naeratas siis pehmelt. "See pole üldse nii suur probleem ju," arvas Caius ning suudles Scipio huuli pehmelt. "Ma olen valmis sinuga igasuguseid asju proovima," lubas Caius. Talle lihtsalt meeldis Scipio nii väga. Pealegi ei saanud see alumise roll nii hull olla ometigi eks ole. Ja Caius usaldas Scipiot, isegi kui mees vahel halbade unenägude peale talle kallale tuli.

Scipio naeratas ka kergelt, kui Caiuse sõnu kuulis. "Okei," sosistas ta vaikselt. Ta tõstis sõrmed, et Caiuse põske pehmelt silitada, ning suudles tema huuli taas. "Siis kunagi proovime," lubas Scipio. Kui ta näeb Caiuse pealt, et alluva roll polegi väga hull, siis ta võib-olla prooviks seda ise kah. Aga mitte esimesena, kohe kindlasti mitte.

Caius vastas suudlusele rahulolevalt kuni Scipio eemale tõmbus ja midagi ütles. "Mmhmh," mõmises Caius vastuseks ning suudles uuesti Scipio huuli. Nüüd võiks vähem möla olla ja rohkem suudlemist. Mees muutis suudlust ahnemakt ning tõstis oma käe Scipio põsele. Ta sättis end rohkem Scipio peale, et tal oleks mugavam meest suudelda ilma et kael kangeks jääks.

Scipio muigas lõbusalt, aga suudles Caiust rahulolevalt vastu, tegemata enam midagi, mis näitaks, et ta tahaks eemale tõmbuda. Sest ta ei tahtnud eemale tõmbuda. Scipio silitas õrnalt mehe põske ja juukseid, ning tema teine käsi libises peagi Caiuse särgi alla, et tema nahka puudutada. Ta oli nii väga Caiuse lähedust igatsenud. Tea, mis siis veel saab, kui nad seksini jõuavad. Sest Charitinast oli tal küll raske end eemale hoida.

Caius suudles Scipiot veidi ahnemalt ning libistas ka oma vaba käe peagi mehe särgi alla. Teise käe libistas ta Scipio põselt diivanile ja toetas enda raskuse sellele. Scipio suudles nüüd jälle nii hästi ja Caius ei tahtnud kohe mitte üldse enam eemale tõmbuda. Ta suudles meest isegi ahnemalt ning libistas oma käe tema rinnale, näpistades teda nibust. Loodetavasti ei taha Scipio veel nii pea end süstima minna või midagi.