Räägime asjast

Jago turtsatas ja raputas oma pead. "See ei anna sulle küll mitte mingisuguseid eeliseid, et sa minu kaissu ronid," arvas Jago lõbusalt ning silmitses Zivi. "Loomulikult pead sa neid asju tassima, miks sa muidu siin oled," naeris Jago lõbusalt. Ta küsis müüjalt ühe paraja suurusega kasti, ladus kartulid ja muud juurviljad sinna sisse ja libistas siis end Zivi käevahelt välja ning tõstis kasti kuti käele. Jago naeratas rahulolevalt. "Ja nüüd kala!" arvas mees ning suundus kalaleti poole.

"Mhh," nurises Ziv, aga tal oli siiski üsna lõbus. "Kuule, aitab küll nüüd," ütles kutt, kui kast ka tema kätel oli. Palju parem oli olnud oma kätt Jago ümber hoida, eksole. Ziv muigas lõbusalt, kui Jagole siiski järgnes, kott näppude otsas ripnemas ja teine käsi kasti hoidmas. Mhh! Parem oleks, et Jago koju minnes vähemalt osad asjad enda kätte võtab.

"Ei aita," arvas Jago lõbusalt ning naeratas Zivile rahulolevalt. Kutt oli väljas ja mõtles muule kui mängudele. See oli hea! Nad jõudsid kalaletini ja Jago ostis ilusa suure forelli. Selle ka kasti asetanud, silmitses ta Zivi lõbusalt. "No okei, võime koju minna," arvas mees ning suundus koos Ziviga turu väravate poole. Tal polnud küll plaanis midagi enda kätte võtta. Las Ziv tassib.

Ziv nurises, kui Jago kala ka veel talle näkku lükkas. "Võta nüüd midagi enda kätte ka, muidu ma annan ära need asjad tasuta," muigas Ziv lõbusalt, kui siiski natukene Jagoga kaasa liikus. Aga ta ei valetanud, suht halb oli kõndida nii, et ta üritas ühe käega kasti tasakaalus hoida.

Jago viis pilgu Zivile ja muigas siis lõbusalt. "Beebi oled," arvas ta norivalt ja võttis kasti enda kätte ning kandis seda pea mängleva kergusega. No milles probleem, kui tal üks käsi oli robotkäsi eks ole. Loomulikult oli tal tunduvalt lihtsam kanda asju. Päike hakkas tasapisi loojuma kui nad võitjate küla väravast sisse astusid. Jago suundus enda maja juurde ja lasi Zivil uks lahti teha. Kutid suundusid kööki. Jago tõstis kasti lauale ja tõmbas ninaga õhku. "Mmh, miski lõhnab jube hästi," kommenteeris Jago rahulolevalt Akivale.

Ziv pööritas Jago suunas silmi, aga liikus temaga siis kaasa, viskamata ühtegi pilku maja poole, mis tegelikult talle määratud oli. Ta hoopis läks Jago majja ning lükkas jalatsid jalast ja kergitas kulme, kui magusat lõhna tundis. "Hei," ütles Ziv muiates hoopiski ja asetas oma kantud koti ka lauale ja võttis sealt pakendatud liha välja, et see tähelepanuta ei jääks.

Akiva oli otsustanud kooki küpsetada, nagu ta oli mõelnud juba päev enne Jago saabumist. Aga saabumise päeval ta seda teha ei jõudnud, nüüd tal oli aega. Kook oli ahjus, kui Jago ja tema üllatuseks ka Ziv tagasi jõudsid. Zivi jalanõud olid ikka esikus olnud ju. Mismoodi kutt väljas käis siis? Veider. "Ma küpsetan kooki," ütles Akiva naeratades. Ta uuris, mis kutid toonud oli ja ohkas pead vangutades. "Meil on neid kõiki asju ju," ütles kutt lõbusalt. Kõik asjad olid olemas! Aga noh, eks nad saavad need ka söödud. "Ja Ziv jääb siia kauemaks või?" uuris ta Jagolt, mis siis, et Ziv sealsamas oli. Peab ta arvestama veel ühe suuga, mis süüa tahab?

Jago kehitas lõbusalt kulme ja koukis endale ühe õuna, et seda süüa. Ta ulatas liha akivale, et kutt selle ära paneks ja selle peale tõstis ka kala. "Süüa pole kunagi liiga palju," arvas Jago lõbusalt ning hammustas enda õunast suure tüki. "Ziv jääb siia pikemaks ajaks jah," noogutas ta seejärel ning vaatas Zivi poole ja naeratas kutile. "Kaua koogiga läheb?" uuris Jago seejärel. "Ziv tahaks midagi soolast," ei saanud kutt mainimata jätta.

Ziv muigas lõbusalt, kui Akiva teatas, et neil juba oli neid asju. Küsimuse peale ta vaatas Jago suunas ja naeratas rahulolevalt. Ta tõstis käe, et mehe juukseid sasida ja vajutas mängleva musi mehe põsele enne, kui Akival aitas asju ära panna, sest kutt tundus kastiga natukene vaevlevat. Ta vaid muigas, kui Jago mainis, et tema midagi soolast eelistab.

Akiva kergitas kulme, kui Jago ütles, et Ziv sinna kauemaks jääb ja Ziv selle peale seal Jagot musitas. Siiski oli ta tänulik, et Ziv aitas tal asju ära panna. "Koogiga läheb veel kuskil pool tundi. Ja kui Ziv midagi soolast tahab, siis peab ta seda ise tegema või õhtuni ootama, ma kavatsesin soolaseid asju alles selleks ajaks teha, kui Noach tagasi jõuab," sõnas Akiva, kui nad olid Ziviga kahepeale kasti ära pannud.

Jago pööritas kergelt silmi kui Ziv talle musi vajutas seal ja naeratas siis Akivale nunnusti. "Okei, me siis ootame minu toas kuni kook valmis saab," arvas Jago. Ja Ziv võib endale siis võileibu teha kui tahab. "Või tahad sa siin olla?" uuris ta Zivi käest. Ei osanud ju aimata, mida Ziv tahab. Natukene kartis, et kui nad tema tuppa lähevad jälle, ei saa ta Zivi sealt välja enam. Aga eks ta siis tassib kuti toast välja kui muidu ei saa.

"Eih, sinu tuppa minek kõlab hästi," ütles Ziv muretult. Ta naeratas Akivale säravalt ning lahkus köögist, et trepist üles keksida. Nüüd ta juba teadis, kus Jago tuba asub. Ta astus magamistuppa ning silus tekki pisut, mis voodil oli, ja siis vajus ta sinna selili, pilk Jagol. Mis nad nüüd siis teevad? Tea, mis Akiva neist nüüd arvab? Et nad ongi koos? See oleks küll armas arvamus.

Akiva kergitas jälle kulme ning kehitas siis omaette õlgu. "Ma tahan sinuga kunagi hiljem rääkida, Jago," ütles Akiva muiates. Aga ta ei keelanud noortel üles lipata. Ta oli tõesti üsna kindel, et need kaks sebivad, ükskõik, kui veider see ka poleks. Jago jah oli natukene teistmoodi, aga Zivile tundus Jago küll meeldivat. Ja natukene nagu tundus, et Jagole meeldis Ziv kah. Jumal seda teab tegelikult, mis nende vahel toimub.

"Jah, emme," muigas Jago Akivale ning järgnes siis Zivile enda tuppa. Ta viskas end voodile kõhuli. "Tavaliselt ma ei veeda nii palju aega enda toas," mainis Jago mõtlikult. Nii et see oli tema jaoks üsna uus ja samas veider kogemus. Mida nad teevad seal? Ta tõesti ei osanud muud välja pakkuda, kui rääkimist. "Kuidas tunne on?" uuris Jago seejärel. "Oled rahul, et me väljas käisime?" küsis mees lõbusalt.

Ziv pööras pea Jago suunas ning muigas, kui Jago ütles, et tavaliselt ta ei veeda nii palju aega oma toas. Ziv pööras end ringi ja puges Jagole lähemale, surus oma näo vastu tema õlga ja tõmbus pisikeseks kerra. "Ma olen rahul, et me oleme toas tagasi," arvas kutt. Jep, ta ei tahtnud enam jälle voodist välja pugeda. Ta tahtis voodis olla omaette!

Jago kergitas kulme kui Ziv talle kaissu peaaegu, et puges. Ta ohkas kergelt. "Väljas käimine on hea," arvas Jago. "Hommikul lähme koos jooksma eks?" küsis ta endiselt naeratades. Ei lase Zivil sedasi masendusse langeda!

"Väljas käimine pole üldse hea," arvas Ziv vaikselt. Ta tahtis masetseda, kas ta ei võinud siis? Ikka võis ju. Ta on natukene aega kurb ja siis võtab end kokku jälle! "Mhmh," mõmises ta vaikselt, kui Jago küsis, et kas nad lähevad hommikul koos jooksma. Jooksma võis minna. Aga siis ruttu tagasi voodisse peitu.

"On ikka," naeratas Jago lõbusalt. Ikka oli hea asi see väljas käimine. "Sa ei saa igavesti siia end peita nagunii. Parem siis juba varem harjuda kui hiljem," sõnas mees naeratades. Ta toetas oma pea padjale ja silmitses Zivi murelikult. Kuidas Akiva ta täielikust masendusest eemale suutis hoida? Olgugi, et Ziv polnud veel kuskil täielikus masenduses. Jago ikka muretses tema pärast.

"Miks ei saa igavesti peita?" küsis Ziv vaikselt. Varem tundus, et kutt oli omadega üsna okei, aga nüüd hakkas ta üha enam endasse tõmbuma ja tahtiski olla varjatult toas ja voodis ja omaette. "Ma tahan äkki olla antisotsiaalne." Ziv puges Jagole natukene veel lähemale, aga ikkagi mitte päris kaissu ja ohkas raskelt. Ta oleks võinud ikka oma kodus olla.

Jago raputas pead. "Sest ei saa. Sest sa pead hakkamad Kapitooliumis käima. Sa pead võidutuurile minema," Jago ohkas. "Sa pead nii paljusid inimesi nägema ja neid tervitama veel," kinnitas mees. Kahjuks ei saanud end igavesti peita. "Pealegi, see on sulle endale parem kui sa tugev oled," noogutas Jago. Ta kõhkles hetke, aga sirutas siis oma kätt ja tõstis selle ümber Zivi, tõmmates kuti enda poole. "Sa võid mulle rääkida kõigest mis sind vaevab eks," lubas Jago vaikselt. Ziv ei pidanud seal toas tugevat nägu tegema.

"Siis ma käin seal, see ei tähenda, et ma siin pean ringi jooksma," arvas Ziv vaikselt. Ta nohises tasa, kui Jago oma käe talle ümber tõstis, ning puges siis mehele lähemale, kuna noh, oli ilmselge loa saanud. Ziv sättis end pisut, libistas oma käe omakorda ümber Jago ja sulges oma silmad, kui näo vastu Jagot peitis. "Mis mind vaevab, ma tulin vähem, kui nädal tagasi Areenilt, mis sa arvad, mis mind vaevab," sosistas Ziv vaikselt.

Jago ohkas tasakesi ning silitas Zivi selga. "Loll küsimus, vabandust," vabandas kutt ning sulges oma silmad. "Kõik on korras nüüd," sosistas Ziv. "Vähemalt siin toas," lisas ta juurde. Sest tegelikult oli elu ikka väga fucked up, aga sinna ei saanud mitte midagi teha. Pisikestest asjadest pidi kinni hoidma. "Kõik on nüüd okei, sa võid end vabaks lasta. Sind ei jälgita enam," lubas Jago vaikselt ning silitas ikka lohutavalt Zivi selga.

Ziv nohises vaikselt ning surus oma nägu rohkem vastu Jagot, hingates sügavalt sisse. Ta isegi ei nautinud seda Jago kätevahel olemist nii väga, kui ta ehk oleks nautinud siis, kui tal tuju natukene parem oli. "Ma ei hakka nutma sul siin," pomises Ziv siiski vaikselt varsti. Ta ei tundnud, nagu ta tahaks nutta. Eks talle polnud ikka veel need õudused täielikult kohale jõudnud, aga mida enam aeg edasi läks, seda rohkem ta taipas ning ilmselt ei võtagi enam kaua aega, kuni noormees murdub.

"Siis ära nuta," sõnas Jago vaikselt. "Ma ei käsi sul midagi teha. Lihtsalt ole vabalt," arvas Jago vaikselt. Varem või hiljem murdub kutt ilmselt nagunii. Midagi polnud parata. Jago oli ka murdunud ju. Mees nohises vaikselt ning puges Zivile veidi lähemale. Veider oli meest kaisus hoida ikka, aga ta uskus või vähemalt lootis, et see on Zivile hea.

"Okei," sosistas Ziv tasakesi. Ta naeratas nukralt, kui Jago ise talle lähemale puges, ning libistas siis oma teise käe mehe alt läbi, kaisutades teda tugevalt. Aga ta ei hakanud nutma, lihtsalt ketras ja ketras Mänge oma peas läbi. "Kas meil oleks võimalik näha minu Mänge?" küsis Ziv kuskil poole tunnikese pärast hästi vaikselt. Kas see video oleks juba praegu saadaval?