Räägime asjast

Ziv nohises pahaselt ja jälgis, mis Jago tegi. "Las ta sööb ära siis," torises kutt. "Ma alles tapsin inimesi, ma tõesti ei taha kakelda," pomises noormees. Ta toksis oma sõrmeotstega Jago põlve ja jälgis teda, aga ei vaadanud talle otsa. Tea, kas keegi vaatas tema mänge ka praegu? Kas sela kuskil ekraanil oli Terragi? Ziv oli kurb ja endast väljas, aga samas ei olnud talle endiselt täielikult see kõik kohale jõudnud.

Jago ohkas jälle, pilk ikka Zivi näol. "No olgu, ei kakle, veel, aga sa pead midagi tegema, sa ei saa end igavesti voodisse peita," sõnas Jago. Ta ajas end püsti ja tõmbas Zivi samuti püsti. "Lähme otsime jalanõud sulle ja jalutame veidi," arvas kutt ning liikus saali ukse juurde ootades Zivi ka siiski järgi. Ta lootis, et ta saab kuidagi Zivi aidata. Ikka saab ilmselt. Juba see oli edusamm tegelikult, et Ziv üksinda oma kodus ei passinud.

Ziv ohkas raskelt, ning lebotas seal veel paar hetke, enne, kui end üles ajas. No ta ei tahtnud siin olla. Ta kohe üldse ei tahtnud siin olla. "Kui nad mu kappi tühjaks pole teinud, siis seal peaks mul jalatsid olema," ütles Ziv vaikselt, jõudes Jago juurde. Ta tahtis koju peitu juba! Ta tahtis rahulikult läbi mõelda need mängud ja siis ära ka unustada.

"No okei, lähme vaatame," sõnas Jago kergelt naeratades ja suundus kappide poole. Veel vast ei ole kappe tühjaks tehtud. Kes teab muidugi. Nad jõudsid kappide juurde ja Zivi kapis tõesti olid tema asjad endiselt alles. Aga enne kui kutt väga midagi teha jõudis, jooksis nende juurde üks Zivi rühma tüdruk, kes käed ümber poisi põimis ja teda tugevalt kallistas.

Ziv hakkas just kapist oma jalatseid võtma, mõeldes, et kunagi ta teeb selle kapi tühjaks ka, kui mingi tüdruk tema juurde jooksis ja teda kallistas. Ziv astus sammukese tagasi, aga tüdrukut ära tundes kallistas teda tugevalt vastu. "Tere sullegi," muigas kutt hetke pärast eemale tõmbudes. Oi jah. Oleks võinud ette hoiatada ikka.

Jago astus veidi eemale, kui tüdruk seal Zivi kallistas ja talle õnne soovis ja siis uuesti kallistas ja sosinal kaastunnet avaldas. Teises ringkonnas polnud väga levinud see, et kaastunnet avaldatakse pärast mängu võitjale eks ole. Aga Akadeemias koos treeninud noored said kaotusest aru. Eriti kuna üks langenud tribuutidest oli ju samuti nende rühmakaaslane olnud.

Ziv nohises vaikselt, kui tüdruk uuesti teda kallistas. "Aitäh," pomises Ziv, teadmata, mida öelda. Ta tõmbus taas eemale ning silmitses neiut pisut nukra pilguga, tahtmata siiski mingit vestlust arendada. Tahaks oma papud jalga anna ja ära minna. Seda ta tegigi, või noh, pöördus kapi poole, et oma jalatsid võtta.

Tüdruk jälgis veel hetke Zivi, aga ei osanud nagu ka midagi öelda. Siis vaatas ta Jago poole ja kui oli tallegi paar sõna öelnud, kõndis minema. Jago ohkas raskelt ja silmitses Zivi. Võib-olla polnud siia tulek kõige targem olnud. "Okei, lähme jalutame linnapeal natukene," naeratas Jago siis ning suundus koos Ziviga välja kui kutt oma jalanõud jalga oli saanud.

Ziv pani jalatsid jalga ning ohkas, kui Jago arvas, et võiks minna jalutada natukene. Siiski liikus ta mehega kaasa, kõndides pisut aeglasemalt, kui Jago. Nüüd ta mõtles muudkui Terrast ja mängudest ning tema pilgu peatusid suletud ustel. Kas keegi neist vaatab praegu eelnevaid mänge? Õpib midagi Zivi pealt? Näeb, kuidas Terra veel viimaseid päevi elus oli? Kuidas Selina ja Leonis viimaseid päevi elus olid?

Jago jäi seisma kui Ziv suletud uksi vaatama jäi. "Hei, tuled?" küsis ta ning astus kuti kõrvale. "Või tahad sisse tagasi minna?" uuris ta. Tahab midagi vaadata veel? "Tule parem, suhtleme inimestega, räägime mõttetutest asjadest nagu näiteks sellest, miks meil siin nii häid pirukaid pole kui Kapitooliumis," pakkus Jago naeratades.

Ziv nohises tasa ning tõstis pilgu Jagole. "Mulle ei meeldi pirukad," torises kutt, aga liikus siis tasapisi edasi. Ju nad siis räägivad millestki ja suhtlevad inimestega. Või noh, Jago suhtleb inimestega ja Ziv seisab ta kõrval ja ootab, et saaks ära minna. Tegelikult ta võiks jooksu pista mingil hetkel ning koju peitu joosta.

Jago turtsatas lõbusalt. "Kõigile meeldivad pirukad," arvas kutt ikka lõbusalt. "Miks sulle pirukad ei meeldi?" küsis ta siis huviga. Ziv oli lihtsalt pahas tujus ilmselgelt. Võib-olla poleks pidanud teda kohe esimese asjana akadeemiasse vedama. Aga nüüd oli see tehtud ja midagi muuta ei saanud. Jago võttis suuna hoopiski turu poole nüüd.

"Mulle ei meeldi magusad pirukad," ütles Ziv pead raputades. Ja eks ükskõik kuhu minek oleks sama tulemuse toonud. Ziv tahtis üksi olla oma mõtetega, aga samas kuskil sisimas ta sai aru, et Jago tahab teda aidata ja et ta ei tohi nukrutseda ja üksi passida. Ta pidigi olema inimestega ümbritsetud, ning see võis olla põhjus, miks ta ei tahtnud üksi oma majaski olla. Alateadvus sundis teda suhtlema. "Magusad asjad pole üldse head."

Jago kergitas kulme. "Nalja teed?" küsis Jago. "Magusad asjad on kõige paremad asjad üldse!" teatas mees asjalikult. "Aga me võime soolastest pirukatest ka rääkida," sõnas mees siis. "Kuigi olgem ausad, mitte miski ei ületa moosipirukaid," arvas Jago ikkagi ning naeratas Zivile lõbusalt. Nad astusid turu väravatest sisse ning said kohe tervituse osaliseks. Turul oli seletamist palju.

"Eip, magusad asjad on liiga magusad ja mulle ei meeldi," ütles Ziv pead raputades. Ta nohises, kui nad turule jõudsid. Vastikult palju inimesi oli seal. "Mis sa teeks, kui ma jooksu pistaks praegu?" küsis Ziv natukene muiates, kui pisut rohkem Jago küljealla nihverdas ennast.

Jago kergitas lõbusalt kulme kui Zivi küsimust kuulis. "Jookseks järgi sulle, tõstaks su oma robotkäega üles ja riputaks su puu külge päevaks ning söödaks sulle siis moosipirukaid sisse," arvas Jago lõbusalt. Vat kui vahva idee. "Tule, ostame liha," kutsus Jago Zivi endaga kaasa lihaleti poole. Ta valis ilusa tüki välja ja ostis selle siis ära. Kui lihatükk ära pakiti, tõstis ta selle Zivile kätte. "Sina kannad," naeratas Jago ja jalutas edasi. "Muide, sa võid minu juures olla nii kaua kui sa tahad," lubas Jago. "Ma vist juba ütlesin seda, aga jah. Ära selle pärast põe või midagi eks," naeratas Jago lõbusalt.

Ziv muigas lõbusalt, kui kuulas, mis Jago talle ütles. "Prsh, sa ei jõuaks mulle järgi," arvas kutt muiates. Ziv oli siiski kiire kutt ning ta oli ilmselt viimasel aastal rohkem ja intensiivsemalt trenni teinud, kui Jago. Samas, kes teab. Ta tatsus Jagole järgi ja pööritas silmi, kui Jago talle liha andis. "Miks nii lahke?" küsis Ziv muiates selle tema juurde jäämise peale. Veidralt lahke oli see Jago ikka.

"Haha, kõva mees, teeme võidu homme ja siis vaatame, kes kellele järgi ei jõua," naeris Jago lõbusalt. Ta tegi ka väga asjalikult trenni siiski eks ole. Kuigi jah, Zivi trenn oli intensiivsem olnud viimasel aastal kui Jago oma. "Lahke?" küsis Jago muiates. "Oo ei, lasen sul iga päev oma lõusta taluda, see küll eriline lahkus pole," arvas Jago muiates ning peatus pirukate leti ääres. Mmh, neil oli veel Kapitooliumist saadud pirukaid. Jago raputas pead ja jalutas edasi. "Ma tean, mida sa läbi elad. Sulle on parem kui sa ei ole üksi selles kõiges," sõnas Jago siiski ka normaalse vastuse ja naeratas kergelt Zivile. "Pealegi, hea kui keegi mu asju tassib," muutus kutt jälle lõbusamaks ning peatus puuviljade juures. Neil vedas, et neil seal teises ringkonnas puuvilju ka müüdi. Jago ostiski korraliku koguse õunu ja lasi Zivil neidki kanda.

"No vaatame," muigas Ziv. Ta täitsa nõustus Jagoga jooksma minema. Ta turtsatas lõbusalt, kui Jago ütles, et see pole mingi lahkus, et Ziv tema lõusta taluma peab. "Mulle väga sobib sinu nägu iga päev näha," arvas kutt muiates. Edasise peale kehitas kutt õlgu. "Ma saan ise ka hakkama," arvas kutt. Sellise jutu peale kohe meelega läheks koju ja istuks seal üksinda ja ei räägiks kellegagi. Ta ei jonninud siiski, kui Jago talle õunad ka andis, ning kandis neid ka.

"Muidugi sa saad ise hakkama, aga kas mina saan?" küsis Jago lõbusalt ning tegi Zivile silma. Talle ka meeldis ikka kui Ziv seal on. Keegi kellega lollitada ja rääkida, kes sai mängudest aru nii nagu tema, kes oli need läbi teinud. Keegi kes teadis, mida Kapitoolium neil teha käsib. Jah, Akiva ka teadis seda kõike, aga Ziviga oli teisiti. Ziv oli need asjad läbi elanud ja varsti elab selle eskordi värgi ka läbi ja jahm. Neil oli nii palju ühist selles suhtes.

Ziv naeris lõbusalt Jago sõnade peale ja noogutas. "Good point," arvas kutt muiates. "Ma siis ei jäta sind väiksekest üksi." Ziv libistas oma käe lõbusalt ümber Jago piha, kui teda endaga edasi tõmbas, et nad veel midagi head otsiks. "Kartuleid ja muid juurvilju on?" uuris Ziv, kui nende asjade juures peatus.

Jago naeris lõbusalt Zivile vastu ning liikus temaga kaasa. "Mul pole ausaltöeldes aimu ka. Pole kodus käinud ju. Akiva on toidu asju ostnud," sõnas Jago õlgu kehitades ja küsis siis hunniku kartuleid. "Savi, kui on topelt, siis on topelt," muigas Jago lõbusalt. Küll nad ära söövad. Seda enam kui Ziv ka nüüd seal on. Ja Noach sõi ka päris korralikult siiski. Suured mehed siiski kõik.

"Njah, sööme ära küll selle kõik." Ziv oli Noachit ka paar korda ikka näinud, tema oli ka jah suur mees. Akiva oli see väike ja nunnu seal majas, kes väga palju ilmselt ei söönud, kolm ülejäänud taldrikut on aga toiduga ilmselt täidetud. "Kes teil tavaliselt süüa teeb?" uuris Ziv siis huviga.

"Mina või Akiva, oleneb suht, kumb enne jaole saab," muigas Jago. "Või no, meil on suht nii, et kuna mina ärkan väga vara ja lähen jooksma, siis ma teen hommikusöögi ja Akiva teeb suht kõik teised söögid, vahel mina ka midagi," seletas Jago. Aga jah, Akiva kokkas kõige rohkem selles suhtes. Väike koduperenaine neil. "Nii et kui midagi head tahad, siis pead talle pugema," muigas Jago lõbusalt ja ostis porgandeid ja muid asju ka natukene.

Ziv muigas lõbusalt ning noogutas. "Ja mina arvasin, et sinu kaissu ronimisest piisab," ütles kutt lõbusalt. Aga ega tal eriti mingeid soove polnud. Magusaid asju ta ei söönud ning muude asjade suhtes ta pirtsakas ei olnud. Eriti. "Ma loodan, et ma neid asju ka veel tassima ei pea," muigas Ziv, kui vaatas, kuidas Jago juurvilju ostis. Ühes käes olid tal õunad ja liha ning teine käsi puhkas ju Jago ümber.